Parlamendi põhiseaduskomisjon hakkab esmaspäeval arutama Eesti Noorteühenduste Liidu ettepanekut, mille kohaselt saaksid kohalikel valimistel hääletada ka noored alates 16. eluaastast.
Koolinoored võivad saada õiguse kohalikel valimistel hääletada
9. mai 2014, 12:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseaduskomisjoni esimehe, Reformierakonda kuuluva Rait Maruste sõnul on valimisea langetamine olnud vahelduva eduga päevakorral kümmekond aastat ja nüüd esitas Eesti Noorteühenduste Liit selle ettepaneku taas. Vanusepiiri alandamist arutas eile Reformierakonna fraktsioon, kes pidas seda üldjoontes mõistlikuks ideeks.
Maruste sõnul puudutab põhiseaduse muutmist eeldav ettepanek üksnes kohalikku tasandit, kus tehakse palju noortega seotud otsuseid nii koolivõrgu, transpordi kui ka näiteks spordirajatiste osas. «Arvan, et see asi tuleks ära teha, sest Eesti seaduste järgi võivad noored 16-aastaselt abielluda, lapsi saada, aga seda, kuhu skatepark teha, nad otsustada ei või,» ütles ta.
Maruste sõnul on muudatuse eeldus noorte endi tugev tahe kohalikel valimistel osaleda ja kohalike otsuste tegemises kaasa rääkida. «See peab olema noorte soov ja tahe, mitte nii, et vanamehed riigikogus hakkavad otsustama, mida noored teevad. Kui nad tõsiselt tahavad, siis meie poolt takistusi ei ole,» lisas ta.
Noorteühenduste liidu avalike suhete spetsialist Karl Hallik ütles Postimehele, et liit on valimisea langetamist taotlenud juba alates 2007. aastast ning viimase kuu jooksul on sel teemal arutelusid peetud parlamendifraktsioonide ja ministritega.
Kehtiva seaduse järgi saavad kohalikel valimistel hääletada vähemalt 18-aastased Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud ning teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta inimesed, kes elavad alaliselt Eestis.
Järgmised kohalikud valimised toimuvad Eestis 2017. aasta sügisel.