Üksteist aastat sõda sai Eesti jaoks läbi

Oliver Kund
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti sõdurid Camp Bastionis.
Eesti sõdurid Camp Bastionis. Foto: Hannes Võrno

Kui Eesti trikoloor eile hommikul kell üheksa rahvaviisi «Mu isamaa armas» saatel Lõuna-Afganistanis Camp Bastioni sõjaväebaasi lipumastis langetati, valitses 130 üles rivistunud kaitseväelase ümber enneolematu hingus.

Scoutspataljoni C-kompaniil oli, mille üle mõelda. Üksteist aastat tagasi alustas just see kompanii eestlaste kohalolekut Afganistanis. Nii mõnedki rivis seisnud mehed teenisid Helmandi provintsis viiendat korda. Reede pärastlõunases päikeses, vahetult enne liivatormi saabumist, pakkisid nad relvad kasti ja astusid õhtupimeduses lennukile, et laupäeva hommikuks kodumaal olla.

«Lõpp on ühtaegu nii hea kui ka halb. Ühest küljest on hea teadmine, et me läheme koju. Teisalt paneb see hindama, et kas me oleme saavutanud selle, milleks me siia tulnud oleme. See tekitab hetki, mil sõduritel on ka endal raske,» kirjeldas jalaväekompanii Estcoy-17 ülem major Viljar Laaneste vahetult pärast rivistust Kuku raadio saatele «Nädala tegija».

Laaneste meenutas, et 2006.–2008. aastani oli eestlastele õpipoisi periood, mil Afganistani nüansse alles omandati. Operatsioonid toimusid kogu Helmandi ulatuses ja patrullides liiguti pikki vahemaid.

Varustus saabub juulis

Seevastu 2008.–2012. aastani tuli vastutada vaid mõne ruutkilomeetri suuruse ala eest Afganistani pinnast. Aastatega omandati oskus Talibani käike ette näha ja mitmed viimastel missioonidel juhtuda võinud kurvad sündmused on ära hoitud pelgalt sõduri elukogemusega.

Kümnendi vältel käis Afganistanis kokku 2630 Eesti kaitseväelast, kellest 103 sai haavata ja üheksa kaotas elu. «Igast sellisest korrast on õpitud üüratult. Eesti kaitsevägi on tänu sellele palju rohkem professionaalne,» kinnitas kontingendi ülem.

Pärast kompanii äralendu jääb eestlastest Helmandisse veel 16-meheline tagalaüksus, kes pakib kokku ning saadab juuli alguseks Eestisse suure osa varustusest. Soomukid tuuakse tagasi mereteed pidi Suurbritannia kaudu ja need jõuavad Paldiskisse sügiseks.

Camp Bastionist saab ajalugu

Poole aasta pärast lakkab Camp Bastion olemast, viimasena lahkuvad sealt Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide sõdurid. Pärast neid jääb Tartu linna suuruse baasi asemele kõrb ja kohalike sõdurite valvatav lennuväli.

«Lähiaastad näitavad, kuidas kohalik armee suudab seda riiki koos hoida. Kui selle tõttu, et siin käisime, on siin mingil määral rahulikum ja kaks last rohkem jääb ellu, siis ongi kõik õnnestunud,» hindas Laaneste.

Kaitseminister Sven Mikser ütles, et Afganistani riik ei suuda liitlaste lahkumise järel välise abita toime tulla. «Afganistan jääb vajama rahvusvahelise kogukonna toetust pikkadeks aastateks. Siiski võivad meie kaitseväelased naasta hea tundega, et nad on andnud oma parima ja aidanud olukorda siin tundmatuseni muuta,» oli ta veendunud.

Eesti jätkumissioonis

Eesti panus pole olnud pelgalt sõjaline: 2002.–2013. aastani on Eesti maksumaksja toetanud Afganistani enam kui kuue miljoni euroga. Alates 2012. aastast läheb vähemalt pool toetussummast igal aastal otse Afganistani keskvalitsusele.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras rõhutas üleeile Kabulis lääneliitlastele, et kuigi Eesti kontingent lahkub, on Eesti valmis osalema NATO jätkumissioonis Resolute Support.

«Eesti annab aastatel 2015–2017 Afganistanile 500 000 Ameerika Ühendriikide dollarit rahalist abi, osaleme Resolute Supportis ja oleme valmis jätkama teenistust Afganistanis kaitseväe eriüksusega, kui nii otsustatakse,» kinnitas kindralmajor Terras.

Jätkumissiooni algatamiseks on vajalik Afganistani ning USA vaheline julgeolekukokkulepe. Kui valitav Afganistani president selle allkirjastab, algab jätkuoperatsioon 2015. aastal. Sel juhul hakkavad missioonis osalema ka Eesti vanemohvitserid, et nõustada Afganistani armeed.

Kommentaarid

Erik Männik

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur

Afganistani missiooni edukust võib mõõta mitut moodi. Ühest küljest on ilmne, et see Al-Qaeda, kes ründas 2001. aastal Ameerika Ühendriike, on sisuliselt lakanud olemast. Selles suhtes on operatsiooni eesmärk saavutatud. Teisalt on Taliban jätkuvalt võitlusvõimeline ja tema varjupaiku Pakistanis ei õnnestunud likvideerida.

Eesti Kaitseväe jaoks on need aastad olnud proovikiviks. Teadmine, kuidas toimivad partnerriikide ministeeriumid ja peastaabid ning kes on need isikud, kelle poole saab kiiretes küsimustes otse pöörduda, on väga väärtuslik. Afganistani missioon on Eesti jaoks olnud kiire ja karm kool täisväärtuslikuks NATO liikmeks saamisel.

Küsimusele, mis saab Afganistanist, lihtsat vastust ei ole. Rahvuslikud julgeolekujõud (ANSF) oleks väga suurtes raskustes, kui peaksid mässulisi tõrjuma täiesti omal jõul. 2013. aasta võitlusperioodil kasvasid nende kaotused ligi 100 võitlejani kuus. Samuti oli ANSFi personalivoolavus väga suur, keskmiselt 34 protsenti. See tähendab, et igal aastal peab Afganistani armee välja õpetama 60 000 uut võitlejat.

Möödunud aastal olid mässulised väga aktiivsed. Talibani huvi on Afganistanis võimule tulla või siis vähemalt domineerida riigi puštudega asustatud ida- ja lõunaosas. Kui NATO riikide üksused riiki jäävad, jätkab Taliban võitlust nende vastu.

Kuna Afganistani riik ei ole majanduslikult jätkusuutlik ega saa selliseks niipea, võib välisriikide abi kahanemine ja korruptsioon kaasa tuua oluliste sektorite finantseerimise vähenemise. Eelmisel aastal toodetud oopiumi müügilt teeniti üle kolme miljardi dollari ning narkomajanduse ja sellest saadava raha osakaalu kasv riigi majanduses võib ohustada kogu riigi toimimist.

Maari Ross

MTÜ Mondo Afganistani arengukoostöö projektide ekspert

Kuue aastaga on elatustase Afganistanis hüppeliselt tõusnud. Majanduskasv on olnud kiire ja see paistab kohalikus elus hästi välja – ehitatakse palju ja äri on elav. Selle miinuspool on see, et ka inflatsioon on kõrge. Ligipääs arstiabile on paranenud, naiste suremus sünnitusel ja väikelaste suremus on kahanenud.

Valitsus ütleb, et ligi kümme miljonit last on alates Talibani kukkumisest kooli läinud, kuigi arvatavasti on see arv veidi väiksem. Suhtumine haridusse on muutunud – järjest rohkem tahavad pered külades, et nende tütred käiks samuti koolis. Ainus asi, mis kaugemates külades ei ole muutunud, on suhtumine naiste töötamisse. Sageli ei olda nõus, kui hariduse saanud naine peab töö leidmiseks oma külast natuke kaugemale minema.

Tarmo Miilits

Euroopa Liidu politseimissiooni ekspert Afganistanis

Afganistani politsei tegevus on suunatud peamiselt mässuliste ja organiseeritud kuritegevusega võitlemisele. Puudus on hea väljaõppega politseinikest ja vahenditest. Enamik politseinikke töötab 360 päeva aastas, vähemalt 12-tunnistes vahetustes.

Politseinike palk on pisut üle 100 USA dollari. Äraelamiseks seda kindlasti napib, sageli tuleb palka oodata mitu kuud. Töö on ohtlik, iga päev hukkub Afganistanis kümneid politseinikke.

Piirkonniti on turvalisuse tasemes suured erinevused. Tegemist on raskesti ligipääsetavate piirkondadega ja väga sügavate kultuuriliste erinevustega elanikkonnaga. Korruptsiooni mõiste ja tajumine on siinses kultuuris teise tähendusega kui näiteks Eestis – siin tajutakse seda hüvena.

Eero Aija

kaitseväe kapten, Afganistanis 2006., 2009. ja 2012. aastal.

Afganistani missioon on andnud meile väärtusliku taktika­alase kogemuspagasi, mida kasutada oma üksuste õpetamisel. Oskame paremini kasutada relvastust ja soomukeid erinevates taktikalistes olukordades ning teame, kuidas teha koostööd liitlastega.

Kindlasti ei saa Afganistani valitsusel ja julgeolekujõududel olema lihtne, kuid praegu seisab Talibani vastas aastaid NATO instruktorite käe all õppinud armee ja politsei. Nendes piirkondades, mis mässulistest puhastati, oli võimalik üle pika aja uuesti alustada kauplemisega. Kaitseväelastena oleme andnud oma panuse Afganistani julgeolekusse ja saavutatud stabiilsus annab lootust, et riik on nüüdseks jätkusuutlik. Edasine on juba Afganistani rahva enda teha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles