Afganistanis teeninud viimased kaitseväelased jõudsid koju

Eile langetati Afganistanis, Camp Bastioni sõjaväebaasis pidulikult Eesti lipp, mis tähistas Eesti kaitseväe jaoks pikaajalise operatsiooni lõppu. Tänas saabus viimane Eesti kontingent Estcon-16 ja Eesti kompanii Estcoy-17 Afganistanist koju.

«Aidates Afganistani turvalisemaks muuta olete sellel NATO operatsioonil muutnud kindlamaks ka Eesti julgeolekut ja tugevdanud Eesti liitlassuhteid,» ütles sõduritele president Toomas Hendrik Ilves.

«Ma tänan kõiki Afganistanis teeninud Eesti kaitseväelasi ja muidugi meie päästeameti demineerijaid, kelle sõdurisaapad astusid Bagrami lennuväljale juba 25. juulil 2002. Ma tänan sõjameeste lähedasi, et nad on mõistnud ja toetanud teie valikuid. Ma kummardun Afganistanis langenud kaitseväelaste mälestuse ees. Ma soovin sõjaväljal vigastada saanutele võimalikult kiiret ja püsivat ühiskonda tagasipöördumist. Mu meel on rahulik, et see sõda on nüüd Eesti jaoks lõppenud,» lisas Ilves.

«Teid ootasid pikisilmi tagasi teie armsad pereliikmed, aga teid ootas koju ka terve eesti rahvas. Tere tulemast koju! Eesti lipp on Afganistanist tagasi,» ütles peaminister Taavi Rõivas.

Peaminister avaldas kogu valitsuse nimel kaitseväelastele lugupidamist vapruse ja vastupidavuse eest.

«Teie ees seistes avaldan ühtlasi austust kõigile eelmiste kontingentide kaitseväelastele, teie kolleegidele, kellest üheksa pidid paraku jätma oma elu,» rääkis Rõivas.

Rõivas ütles, et viimasel kontingendil oli au panna väärikas punkt Eesti osalemisele ISAFi missioonis, mis kestis kokku enam kui 11 aastat. Peaminister meenutas, et Eesti alustas toona ühest kuueliikmelisest demineerimismissioonist, millest lõpuks kasvas enam kui 150 meheline alaline kontingent.

Peaministri sõnul on partnerid Afganistanis tunnustanud Eesti kaitseväelasi ning öelnud, et eestlased olid missioonil alati oma ülesannete kõrgusel, tihti kõrgemalgi.

«Afganistan on nüüd kindlasti hoopis teistsugune maa kui ta oli enne, ta ei ole enam ebastabiilsust ja terrorismi eksportiv maa,» märkis Rõivas.

«Eesti inimeste jaoks on aga olulisem kindel teadmine, et Eesti on alati kaitstud, et meil on kindel kaitsevägi ja toimivad liitlassuhted NATO partneritega,» ütles Rõivas.

Kaitseminister Sven Mikser andis Estcon-16 kaitseväelastele üle rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemise medali.

Ajatelg

• 7. oktoober 2001. Afganistanis võimul olev Taliban keeldub Ameerika Ühendriikidele välja andmast nende juures redutavat Al-Qaeda liidrit Osama bin Ladenit, kes on võtnud omaks ligi 3000 ameeriklase elu nõudnud 11. septembri rünnakud. Sestap alustavad USA ja Suurbritannia sõjalist operatsiooni «Kestev vabadus», millega liitub ka Afganistani enda Põhjaliiga – koos kukutatakse Taliban.

• Detsember 2001. ÜRO Julgeolekunõukogu paneb resolutsiooniga 1386 aluse Afganistani rahvusvahelistele julgeolekuabijõududele ehk ISAFile. Bonni konverentsil lepitakse kokku, et Afganistani üleminekujuhiks saab Hamid Karzai.

• Suvi 2002. Afganistani suunduvad esimeste Eesti esindajatena päästeameti demineerijad (ja pommikoerad), 2003. aasta kevadest juba kaitseväe demineerijad.

• 23. juuni 2007. Võidupüha pidavasse Eestisse tuleb teade esimese kahe meie sõduri, 33-aastase nooremseersandi Jako Karuksi ja 24-aastase seersandi Kalle Torni langemisest Helmandi provintsis Sangini orus.

• 24. mai 2008. Camp Bastioni baasis juhtunud õnnetuse tagajärjel sureb 30-aastane vanemveebel Ivar Brok.

• Kevad 2009. USA eestvõttel saab alguse ISAFi vägede juurdeviimise kampaania, mille eesmärgiks on suure jõuga murda Talibani selgroog ja julgestada sügisesi Afganistani presidendivalimisi. Eesti saadab lisaks Estcoy-8-le Helmandisse ka lisaüksuse Estcoy-E. Sellega saab Eestist mitmeks kuuks rahvaarvu kohta kõige rohkem ISAFi panustav riik.

• 15. juuni 2009. Eestlaste jagu sattub varitsusele, langeb granaadiheitjast tabamuse saanud 30-aastane veebel Allain Tikko.

• 23. august 2009. Nad-e-Ali piirkonnas sõidab eestlaste soomuk mässuliste pommi otsa, surma saavad 26-aastane seersant Raivis Kang ja 26-aastane veebel Eerik Salmus.

• 15. detsember 2009. Mässuliste pommi plahvatuses kaotab elu 19-aastane nooremseersant Kristjan Jalakas.

• 30. august 2010. Mässuliste pomm nõuab 20-aastase nooremseersandi Herdis Sikka elu.

• 15. oktoober 2011. Mässulised ründavad jalgsipatrullis viibinud eestlasi, viga saab neli kaitseväelast, neist üks, 25-aastane kapral Agris Hutrof sureb.

• 9. mai 2014. Viimane Eesti kompanii Estcoy-17 langetab oma lipu Camp Bastioni sõjaväebaasis ja asub koduteele.

Autor: Oliver Kund