Euroopa Parlamendi saadik Tunne Kelam ütles järgmise rahastusperioodi põllumajandustoetuseid kärpida sooviva põllumajandusministri Ivari Padari plaane kommenteerides, et need seavad Eesti põllumehed ja toiduainesektori Euroopas väga keerulisse konkurentsisituatsiooni.
«Ühelt poolt räägib peaministripartei juba aastaid, kuidas eksport on see, mis Eesti majanduse uuele õitsengule aitab. Teisalt aga lõigatakse ilma pikemalt arutamata ühe olulise ekspordivaldkonna igasugune kasvupotentsiaal lihtsalt ära,» ütles Kelam kommenteerides Padari plaani vähendada järgmise seitsme aasta põllumajandustoetusi enam kui 70 miljoni euro võrra.
«Täna me oleme uues situatsioonis, kus maaelu arengukava esialgu planeeritud rahalist mahtu tuleb vähendada, kuna riigipoolne kaasfinantseerimine väheneb,» põhjendas Padar kärbet aprilli keskel Postimehele.
«[Riigipoolset omaosaluse] täpset protsenti on praegu veel päris raske öelda, kuid ma näen, et võimalik esialgse prognoosi kärpimise koht on kusagil 70 miljoni juures,» lisas ta.
Kelami hinnangul oleks Eesti põllumajandustootjad Euroopas väga konkurentsivõimelised, kui ükski riik iseseisvalt ega EL ühisest rahakotist toetusi ei maksaks.
«Reaalsus on paraku teine ja täna panevad kõik riigid sinna ise järjest rohkem raha juurdegi, et naabrist pisutki parem olla ja oma tootjatele konkurentsieelist saada. Soomes neli korda rohkem, aga isegi Lätis on riigi osalus toetustes järgmisel perioodil kavandatud kaks korda suurem kui meil,» tõi Kelam näiteid naaberriikidest.
Ta juhtis tähelepanu ka Ukraina sündmustele ja selle mõjudele Venemaa ja EL vahelisele kaubandusele. «Me peame olema valmis idapoolsete turgude äralangemiseks ning selline kärbe on väga lühinägelik ja vastutustundetu,» ütles ta.
Põllumajandusministeerium plaanib esitada valitsusele ettepaneku kärpida Maaelu Arengukava 72 miljoni euro ulatuses.
Maaelu arengu poliitikat rahastatakse programmperioodil 2014–2020 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) summas ligi 726 miljonit eurot, millele lisandub Eesti poolne rahastus.