Parlamendi põhiseaduskomisjon arutas täna Eesti Noorteühenduste Liidu ettepanekul valimisea langetamist ning leidis, et kohalikel valimistel peaksid nii hääletada kui kandideerida saama noored alates 16. eluaastast, lisaks pooldasid saadikud noortele hääletamisõiguse andmist ka riigikogu valimistel.
Kui noorteühenduste liit soovis vähemalt 16-aastastele noortele õigust kohalikel valimistel hääletada, siis komisjoni liikmed leidsid, et noortel võiks olla võimalus kohalikesse volikogudesse ka kandideerida, sest just kohalikul tasandil tehakse väga palju noori puudutavaid otsuseid.
Lisaks sellele olid komisjoni liikmed põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul valmis alandama valimisiga ka riigikogu valimistel, kus noortel võiks olla õigus hääletada, küll aga mitte kandideerida. «16-aastaselt ikka parlamenti veel ei saa,» lausus ta.
Maruste sõnul oleks valimisea langetamine vajalik, sest Eesti elanikkond vananeb ning üha rohkem teevad noori puudutavaid otsuseid vanemad inimesed. «Seda peaks püüdma tasakaalustada ja saavutada olukord, kus inimesed tuleksid avalikku ellu kaasa mõtlema ja otsustama varem, kui nad praegu seda teevad,» märkis ta.
Enne eelnõu ettevalmistamist soovib komisjon saada ülevaate valimisõigust puudutavatest arengutest teistes Euroopa Liidu riikides. Samuti ootavad komisjoni liikmed, et ka noored ise väljendaksid oma arvamust.
Valimisea alandamiseks tuleb muuta põhiseadust, mis vajab riigikogu kahe järjestikuse koosseisu heakskiitu. «Selleks tuleks loomulikult teha selles koosseisus üks ring ära, siis loodetavasti saab ka järgmine koosseis oma asja ära teha. Kui arvestada praegu olemasolevat üksmeelt, siis see päris võimatu ei tundu olevat,» ütles Maruste.
Valimisea alandamine võiks puudutada 2017. aastal toimuvaid kohalikke ja 2019. aastal toimuvaid riigikogu valimisi.