Gräzin: Eesti mehed kannatavad soolise ebavõrdsuse pärast

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igor Gräzin
Igor Gräzin Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti mehed kannatavad soolise ebavõrdsuse pärast, kuid sellest hoolimata valdav enamik vastutab oma pere ja laste eest, leiab riigikogu liige Igor Gräzin (Reformierakond) vastuseks president Toomas Hendrik Ilvese meeste hurjutamisele emadepäeva kõnes.

Gräzin märkis, et Ilves puutub ilmselt väga vähe kokku reaalse eluga, kus mehed kogu aeg vastutavad. Ilves küsis oma kõnes, et ehk hakkaks selle asemel, et küsida, miks Eesti naine ei sünnita, hoopis küsima, miks Eesti mees ei vastuta.

«Ärgu otsustagu enda järgi teiste meeste üle. Väga paljud mehed elavad tervet, normaalset ja igati vastutustundlikku eluviisi. Ta lihtsalt oletab, et kõik on ühesugused,» pahvatas Gräzin esimese hooga, soovitades hiljem seda siiski mitte liiga tõsiselt võtta ning nimetades seda tüüpiliseks «gräzinismiks».

«Puhtbioloogiliselt on muidugi naised palju vastutustundlikumad: esiteks nad on hoolikamad, sensitiivsemad, hoolitsevad pere ja laste eest. Ka naisülemus, kui ta on hea, on ta ikka väga hea,» märkis ta. «Meestele aga on omane riskikäitumine: kihutamine, hüppamine, pommide valmistamine – kõik see, mis naistele pole omane. See on bioloogiliselt nii. Mehe bioloogiline funktsioon on geen edasi anda ja siis ta võib «uttu tõmmata», naine peab elu alles hoidma,» põrutas Gräzin.

Mehed ei saa sellest aru, et kui naiste palgad tõusevad ja nende töö muutub natuke kergemaks, siis läheb meeste elu ka paremaks.

Gräzin lisas, et on ilmselt üks väheseid Eesti mehi, kes oma 32-aastase tööstaaži ajal töötanud ainult naisülemuste all. «Nii et ma oskan öelda küll, kui vastutustundlikud on naised, ikka väga tublid.»

Gräzin jätkas aga aruteluga, et Eesti ühiskond ongi viltu. «Ja see on topelt viltu. Esiteks eeldatakse meestelt rohkem, kui nad on füüsiliselt võimelised. See tähendab ühelt poolt kogu edukultust, kui vähe teenid, oled paha, kui pole edukas, oled paha. Teiselt pooolt on see viltu sellepärast, et naistele makstakse vähe. Mehed ka ei saa sellest aru, et kui naiste palgad tõusevad ja nende töö muutub natuke kergemaks, siis läheb meeste elu ka paremaks,» osutas Gräzin.

«See on üks väheseid asju, milles olen Marianne  Mikkoga nõus, et sooline ebaõiglus on kui kahe teraga mõõk – otseselt diskrimineerib see naisi, aga selle kaudu tegelikult ka mehi. Seepärast me varem hauda lähemegi,» lausus Gräzin.

«Naine aetakse sageli tööle mitte selle pärast, et ta tahaks seda teha, vaid seetõttu, et mehe palgast ei jätku. Väliselt on see edukultuse taga, aga väga sageli mõeldakse lihtsalt raha peale, et tagada perele keskmine normaalne äraelamine. See on situatsioon, kus mehed kannatavad niiöelda naiste kui eneste arvelt, topelt,» leidis Gräzin.

«Meeste auks pean aga ütlema, et paradoksaalselt, ehkki enamik pole ju tänapäeval enam abielus - on elukaaslased ja kurat-teab-mis, muide mina ka – aga samas siiski rõhuv enamus meestest hoolitseb pere ja laste eest sellele vaatamata. Nii et öelda, et nad on vastutustundetud, ei ole tõsi. Vastasel juhul sünniks 90 protsenti lastest vaid abieludest, aga meil sünnib praegu ju 60-70 protsenti lastest kooseludest. Järelikult on see kooselu ise niivõrd stabiilne, et see naist ei häiri,» arutles Gräzin.

Ilves käis emadepäeva kõnes välja, et ehk tasuks hakata küsima, mida teeb Eesti mees selleks, et naisel oleks turvaline luua oma kodu, pere ja tulevik just Eestis;  miks Eesti mees ei hooli oma tervisest, vaid joob, sööb, töötab, istub, kukub või sõidab end surnuks ja jätab oma lähedased üksi; miks jätavad isad lapsi unarusse jne. «Ehk ongi tegelikult nii, et Eesti rahva kestmise põhiküsimus pole: miks Eesti naine ei sünnita, vaid hoopis: miks Eesti mees ei vastuta?» päris Ilves.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles