Eksamikeskuse üldhariduse õppekavade ja eksamite osakonna juhataja Aimi Püüa märkis, et kolmel viimasel aastal on kõikide eksamite liidetud keskmine tulemus olnud üle 60 protsendi.
Riigieksamite koondtulemus kerkib vähehaaval
21. juuni 2010, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püüa sõnul oli see 2003. aastal 58,9 punkti ja tänavu 61,8. «See näitab, et meie õpilaste valik on teadlik. Kui õpilane valib eksami, siis ta panustab sellesse ja teab, et sellest sõltub tema tulevik ja eelkõige sissesaamine riigieelarvelisele kohale. Lõpetajad on viimasel kolmel aastal olnud väga tublid,» ütles ta.
Üle 60 tõusis keskmine näitaja juba 2004. aastal (60,3), kuid langes 2007. aastal 59,91 peale. Alates 2008. aastast (60,43) on see taas kerkinud. Eelmisel aastal oli keskmine 61,68.
Eksamikeskuse statistiku-analüütiku Krista Hinno selgituse järgi on summeeritud kõikide eksamisoorituste tulemused ning jagatud soorituste koguarvuga. «Nagu näha, on ta olnud suhteliselt stabiilne, viimasel kahel aastal on ilmnenud kerge tõus,» märkis ta.
Hinno lisas, et nende arvude puhul peab arvestama, et selles summeeruvad sisuliselt väga erinevad faktorid ning sisuliste kaugeleulatuvate üldistuste tegemine pole õigustatud.
Aimi Püüa ütles, et tihti on kurdetud, et saja punkti töid on vähe. «Oleme aga rõhutanud, et kõik need õpilased, kes on saanud 90 punkti, on selle aine absoluutne eliit.» Tänavu said saksa keeles 76 õpilast üle 90 punkti, matemaatikas oli neid üle 500, füüsikas 87, keemias 170.
Keskmiste tulemuste võrdlus eelmise aastaga
Ajalugu 65.6 (eelmisel aastal 62.6)
Bioloogia 59.2 (62.6)
Eesti keel (kirjand) 58.6 (58.7)
Füüsika 63.9 (66.3)
Geograafia 59.3 (62.4)
Inglise keel 69.3 (69.9)
Keemia 59.5 (68.1)
Matemaatika 58.4 (52.2)
Prantsuse keel 72.4 (75.8)
Saksa keel 78.0 (76.6)
Vene keel (kirjand) 59.7 (56.3)
Vene keel võõrkeelena 75.9 (79.4)
Ühiskonnaõpetus 64.0 (62.0)
Loodusained koguvad populaarsust
Veel märkis Püüa, et need eksamitegijad, kes on kooli juba varem lõpetanud, on eriti agarad valima loodusaineid, millest väga populaarsed on bioloogia ja keemia. Kui kõikides ainetes on õpilaste arv vähenenud, siis loodusainetes- geograafias, bioloogias, keemias ja füüsikas ei ole eksaminandide arv vähenenud, vaid on pigem tõusnud. «Loodusained on populaarsemad. Usun, et siin on tegu nii hariduspoliitikaga, kui pressi positiivse kajastusega. Noored valivad rohkem just neid ained.»