Tänavused gümnaasiumi riigieksamid on tehtud, tulemused selgunud ja osal eksaminandidel need ka juba unustatud. Kuidas jäid Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse spetsialistid tulemustega rahule ja milliseid soovitusi nad tulevakevadiseks eksamiks annavad?
Marge Kiik, eesti keele kui teise keele peaspetsialist, eesti keele kui teise keele eksamist:
Selle aasta eksami keskmine tulemus jäi veidi madalamaks kui eelmisel aastal. Siiski ei ole rahulolematuseks põhjust. Esialgsete tulemuste põhjal valmistasid enim raskusi kuulamis-, lugemis- ja keelestruktuuride ülesanded. Õpilased olid tublimad kirjutamise ja rääkimise osas.
Marko Reedik, füüsika ja tehnoloogia peaspetsialist, füüsika riigieksamist:
Selleaastane füüsika riigieksami keskmine tulemus oli 63,06 punkti. Põhieksamil osales 708 ja lisaeksamil neli eksaminandi. Füüsikaeksami valinud on millegipärast muutunud ja võib välja lugeda, et füüsika riigieksamit on rohkem valinud nõrgema ettevalmistusega õpilased.
Miks see nii on, ei oska üheselt öelda, ega ka saa, sest põhjusi on mitu. Näiteks häda sunnil tööle võetud ettevalmistuseta õpetajate suur hulk ja asjaolu, et noored, kes lõpetavad ülikooli, ei suundu õpetajaks – selle põhjuseks on liialt väike ja konkurentsitu töötasu, mis ei võimalda noorel perel iseseisvat elu alustada.
Märt Hennoste, eesti keele peaspetsialist, eesti keele kirjandist:
Eesti keele riigieksamil osales 10 154 õpilast. Eksamitööde keskmine tulemus oli 57,7 punkti.
Rõõmustas, et selle aasta eksamil oli vähem läbikukkujaid. Väga häid kirjutaid oli umbes sama palju kui varasematel aastatel. Suuremat tähelepanu väärib õpilaste lugemuse arendamine ning tekstiloome sisuline õpetus. Natukene on paranenud õpilaste õigekiri.
Liia Varend, bioloogia peaspetsialist, bioloogia riigieksamist:
Bioloogia riigieksamil osales 3231 eksaminandi, kelle keskmine tulemus on 60,88 punkti. 2008. aastal muutus eksamitöö vorm. Varem oli õpilastel võimalik osa ülesandeid valida, nüüd seda võimalust ei olnud. Tulemused näitavad, et valiku kaotamine ei mõjutanud eksami tulemusi, need on võrreldavad eelmiste aastate omadega.
Paljude tublide eksaminandide kõrval teeb hindajatele muret nende õpilaste teadmiste tase, kelle tulemus jääb alla 40 punkti, mis bioloogia puhul oleks hinde kolm piiriks koolieksamil. Selliseid eksaminande oli 15,5% sooritanutest.
Vahel jääb mulje, et küsimust ei loeta läbi, vaid vastatakse seda, mida arvatakse, et küsitakse, mitte ei vastata seda, mida tegelikult küsitakse.
Nendele vastajatele teevad peavalu ka küsimused, kus on vaja arutleda, analüüsida ja võrrelda. Kui õpilane ei ole selliste oskuste arendamisega süsteemselt tegelenud, ei saa ta olla eksamil edukas. Loodusteadusliku maailmapildi loomine kujutab endast tööd, kuhu aasta-aastalt koguneb teadmisi, millest kokkuvõttes moodustub süsteemne tervik. Tervikut ei ole võimalik luua kiiruga enne eksamit, kui teadmistes on tõsised lüngad.
Mare Oja, ajaloo peaspetsialist, ajaloo riigieksamist:
Ajaloo riigieksami üldine keskmine tulemus langes mullusega võrreldes neli punkti. Hindajate aruannetest võib lugeda, et süvenenud on vastuste pealiskaudsus. Kasutatakse kõikehõlmavat üldistust: hea või halb, konkreetseid näiteid esitamata. Sageli ei loeta küsimust põhjalikult ega keskenduta küsimuses esitatud ajaperioodile, vaid vastatakse esimese äratundmise ajel.
Näiteks Eesti ajaloo osas alateema Eesti Vabariik 1918–1940 juures eeldas küsimus kahe Eesti riigitegelase äratundmist fotodelt ning nende peamise teene väljatoomist Eesti riigi loomisel 1917–1920. Õpilased kirjutasid Konstantin Pätsi tutvustuseks sageli 1934. aasta riigipöördest, pööramata tähelepanu küsimustes esitatud daatumitele.
Arutluses kaotasid õpilased punkte samal põhjusel: ei loetud täpselt arutlusteemat ega mõeldud läbi, millist lähenemist teema eeldab. Kõige sagedamini kirjutati teemast mööda või saadi madalad punktid teema «Eesti Vabariigi loomine kui pöördepunkt Eesti ajaloos» eest.
Õpilased kirjeldasid Eesti ajalugu alates muistsest vabadusvõitlusest ning jõudsid omariikluse saavutamiseni ja selle tähtsuse analüüsini alles kokkuvõtvas lõigus.
Mare Kasuri, vene keele kui võõrkeele peaspetsialist, vene keele kui võõrkeele eksamist:
Tulemused olid ootuspärased, sest see oli valikeksam. Vene keele kui võõrkeele eksamit valivad enamasti õpilased, kes on oma keeleoskuses kindlad.
Hella Mõttus, sotsiaalainete peaspetsialist, ühiskonnaõpetuse riigieksamist:
Ühiskonnaõpetuse riigieksami tegijate hulk on aasta-aastalt kasvanud, paranenud on ka eksamitulemused. Õppida on nii eksamiülesannete koostajatel kui ka õpetajatel ning õpilastel.
Eksaminandidele sai komistuskiviks oskamatus (või siis pealiskaudsus) küsimustest või tekstist vajalikku teavet välja lugeda.
Hindajaid üllatas ebameeldivalt väga suur eksaminandide hulk, kes ei suutnud Eesti kaardilt üles leida kuut maakonda. Ometi oli teada, et eksamitöös on ka kaardiülesanne. Ka ei teatud maakonnakeskusi. Nii said hindajad teada, et Järvamaa keskus on Võru, Läänemaa oma Noarootsi jne.
Mitmed eksaminandid on avaldanud arvamust, et see eksam peaks alles jääma ka tulevikus, kuna on sundinud neid kursis olema ühiskonnas toimuvaga, mis omakorda kergendab neil sulandumist ühiskonna ellu.
Piret Kanne, prantsuse keele peaspetsialist, prantsuse keele eksamist:
Viimase nelja aasta statistika näitab, et prantsuse keele eksami raskusaste on püsinud samal tasemel.
Rohkem tähelepanu tuleks pöörata õpilaste ettevalmistamisele lühikirjandiks. Mitu aastat ei olnud prantsuse keele eksamil teemast mööda kirjutamine probleemiks, kuid möödunud eksamil hinnati taas mitmeid lühikirjandeid nulliga, kuna eksaminand ei olnud kinni pidanud etteantud teemast.
KoolitusExtra