Parlamendi sotsiaalkomisjon otsustas võtta apteegikorraldust muutva eelnõu arutamiseks küll veel lisaaega, kuid suure tõenäosusega otsustatakse siiski uue ajutise piirangu kasuks.
Ajutine apteegipiirang tuleb kriitikast hoolimata
14. mai 2014, 00:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige tulisemaid vaidlusi tekitab küsimus, kas apteekide asutamise piirangute kadumise järel tuleks seada ajutine, näiteks poolteist aastat kehtiv piirang, mis takistaks apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal. Praegu on sotsiaalkomisjoni laual ettepanek, mis lubaks kuni 2015. aasta lõpuni suuremates omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul.
Pärsib konkurentsi
Piirangu vastu on sõna võtnud õiguskantsler Indrek Teder, kes leiab, et kui kehtestada üleminekuaeg ja muuta linnadesse uute apteekide asutamine sel ajal sisuliselt võimatuks, jääks ravimituru lukk püsima ja põhiseadusvastane olukord jätkuks. «Selle tulemusel jääks tegelikult turg tänaste turuosaliste jaoks samaks ehk nad oleks konkurentsi eest seadusega kaitstud,» ütles ta.
Samal seisukohal on vandeadvokaat Allar Jõks, kes analüüsis eelnõu apteegituru liberaliseerimist pooldava Ülikooli Apteegi palvel.
Ka tema hinnangul soovitakse nii riigikohtu otsuse kui ka põhiseadusega vastuollu mineva uue piiranguga «olemasoleva ja domineeriva turuosaga ravimikaubanduse gruppi konkurentsi tervistava mõju eest kaitsta».
Suure tõenäosusega otsustab riigikogu sotsiaalkomisjon piirangu ühel või teisel kujul siiski kehtestada, ehkki eile võttis komisjon aruteluks taas lisaaega ning palus arvamust ka riigikogu põhiseaduskomisjonilt.
Kuigi komisjon pole oma hinnangut veel andnud, on põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste üks neist, kelle meelest on ajutise regulatsiooni kehtestamine praeguses olukorras ilmselt ainus tee. Tema sõnul olnuks teema keerukust arvestades parim, kui riigikogul oleks olnud muudatuste ettevalmistamiseks rohkem aega kui riigikohtu antud kuus kuud, mis täitub 9. juunil. Samas puudub kohtul kehtiva seaduse kohaselt võimalus otsuse jõustumise aega vajadusel uuesti edasi lükata.
Seniseid vaidlusi iseloomustas Maruste kui mõjugruppide ja poliitiliste rivaalide vastastikust kukepoksi, et muuta olukorda kohati veel keerulisemaks ja siis tekitatud segadust ära kasutada. «See probleem ei ole lihtsalt õiguslike argumentidega lahendatav, see on sotsiaalmajanduslik probleem ja ilmselt siin kõiki rahuldavat tulemust peaaegu et ei leidu. Aga tuleb leida mingisugune kompromiss ja selleni jõudmine vajab aega, seda ei saa teha kokkusurutud ajahulgas,» rääkis ta.
Ministeerium vaikib
Nii olekski tema sõnul väljapääs just ajutise regulatsiooni kehtestamine, mis annaks parlamendile kompromissi otsimiseks lisaaega. «Lõppude lõpuks saab selle põhiseaduspärasust või mittepõhiseaduspärasust kindlaks teha ainult selleks ette nähtud protseduuri korras ehk riigikohtu kaudu,» lausus Maruste.
Ajutise piirangu kehtestamist on toetanud ka näiteks riigikohtu endine esimees Märt Rask, kelle ametiajal apteegipiirangute arutelu kohtus algas, samuti apteekrite liidu ettepanekul eelnõu analüüsinud vandeadvokaat Jüri Raidla ja kohtus väikeapteeke esindanud vandeadvokaat Ants Nõmper. Sotsiaalministeerium ei ole oma seisukohta seni avalikustanud.
Kui algse plaani kohaselt pidanuks palju vaidlusi tekitanud eelnõu jõudma juba sel nädalal lõpphääletusele, siis sotsiaalkomisjoni otsusel katkestab parlament täna eelnõu teise lugemise ja lükkab selle vastuvõtmise järgmisesse nädalasse.
Kommentaar
Märt Rask
riigikohtu endine esimees
Tegu pole mitte esimese, aga ühe tõsisema õigusliku vaidlusega, kus on väga selgelt ja värvikalt välja joonistunud erinevate huvigruppide majandushuvid. Riigikogul peab olema tarkust luua regulatsioon, mis on eelkõige rahvatervise, patsiendi ja apteegikülastaja poolt vaadatuna mõistlik, mitte ei lähtu sellest, kuidas üks või teine turuosaline ennast hästi tunneks.
Riigikohus andis asutamispiiranguid tühistades kuus kuud aega, et töötataks välja uus regulatsioon. Täiesti selge on, et kuus kuud ei ole meie demokraatlikus parlamentaarses otsustusprotsessis kapitaalse lahenduse leidmiseks piisav. Praeguse kolme-nelja kuuga, mis riigikogu on seda arutanud, on alles üles kerkinud probleemid, kuidas turgu reguleerida. Kõige halvem olukord on see, kui regulatsiooni üldse ei tule.
Kui tahetakse teemaga edasi minna ja vastavalt teenuse vajadusele apteekide võrk üles ehitada mitte selle järgi, kuidas kaubandusketil on kasulik kaubelda, vaid tarbija poolt vaadatuna, siis see vajab aega. Rakendussäte peaks parlamendile selle aja andma. Mina ei kujuta ette, et ilma selleta oleks võimalik teemaga edasi töötada.
Kui praegu öelda, et see säte kindlasti on põhiseadusvastane, siis see teenib kellegi konkreetseid majandushuve. Kahelda võib kõiges, aga reegel on see, et mitte ükski säte ei ole põhiseadusvastane enne, kui seda pole põhiseadusvastaseks tunnistanud riigikohus.
Kui iga huvigrupi nimel tõmmatakse eelnõust mõni säte välja, siis jääb riigikohtu otsus igavesti täitmata.