Ida-Ukraina kriisi veriseimas relvastatud kokkupõrkes osalenud separatistid väitsid Kramatorskis sündmuskohal käinud Postimehe ajakirjanikele, et tegelikult oli Ukraina poolel hukkunuid 50, mitte seitse, nagu väidavad Ukraina ametlikud allikad.
Üllatusrünnakus osalenud separatist: tegelikult oli hukkunuid 50
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
15. mai 2014, 00:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olin ise seal varitsuses ja tean täpselt, kui palju laipu ukrainlaste poolel maha jäi - 50, kellest seitse olid armee sõdurid, ülejäänud Parema Sekrori liikmed, aga neid viimaseid ei saa Kiievi hunta ju omaks võtta,» räägib Aleksandr.
Tema ühes käes on automaat, teises jäätis, shokolaadiglasuuriga. Pilti endast ta teha ei soovi.
Miks ma peaksin teda uskuma?
«Kas sa kujutad ette, mis on üllatusrünnak,» alustab ta. «No vot, me lasime neil esimese hooga kohe kaks Urali (veoautod - RB) vastu taevast ja need olid rahvast täis. Nüüd usud. Põhimõtteliselt oli see asi seal mõne minutiga läbi. Ukrainlased taandusid nii, et korjasid isegi oma haavatutelt jooksu pealt relvad ära ja ei lasknud neil surra nagu sõjaväelastel. Meie pool oli hukkunuid kolm.»
Tal võib isegi õigus olla.
Eilsed Ukraina teleuudised näitasid intervjuud armee langevarjurite üksuse juhiga, kes süüdistas separatiste üllatusrünnaku sooritamises kohas, kus elavad tsiviilelanikud. «Sellises kohas ei tohi niimoodi sõdida, see on rahulikele inimestele ohtlik,» kurtis pea norgu tõmmanud sõjaväelane telekaamera ees.
Kui Postimees päev pärast üllatusrünnakut sündmuskohale saabus, selgus, et Ukraina ohvitser pidas kas infosõda või oli lihtsalt desinformeeritud.
Üllatusrünnaku koht oli separatistide poolt valitud hoolikalt. See asus ühe kõrvalise kruusatee sillapealsel, kus ukrainlased rahumeeli oma soomustehnikaga järsust kallakust alla Slovjanski suunas sõitsid. Lähim eluhoone jääb sealt sadade meetrite kaugusele ning soomukitel oli raske kitsal teel manööverdada.
«Meie luure teadis, et ukrainlased kasutavad liikumiseks seda väikest teed. Aga meil tuli neid seal kohapeal neli ööpäeva varitseda,» räägib omakaitseväelane Aleksandr.
Donbassis ringi sõites kohtab tema sarnaseid omakaitseväelasi praegu kõikjal. Ukraina armee nägemiseks peab olema samas palju õnne, sest avalikke maanteid nad ümbruskonnas ei kontrolli ega kasuta.
See tähendab, et hoolimata Kiievi ametlikest teadetest terrorioperatsiooni vaiksest, ent siiski pidevast edust, on tõde hoopis vastupidine - Ukraina armee ei kontrolli Donetski oblasti territooriumist suurt midagi peale selle, kus nad hetkel ise füüsiliselt asuvad.