/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
Töö- ja tervishoiuminister Urmas Kruuse tutvustas riigikogu sotsiaalkomisjonile sotsiaalministeeriumi ettepanekuid apteegikorralduse reguleerimiseks. Arutlusel on nii linnas asuvatelt apteekidelt tegevusloatasu küsimine kui ka apteekrite koja loomine.
«Riigikogu sotsiaalkomisjoni palvel esitas sotsiaalministeerium komisjonile omapoolsed ettepanekud, kus ministeerium lähtub ennekõike eesmärgist parandada rahvatervist ja ravimite kättesaadavust Eestis,» kinnitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Armo Vask, kes lisas, et kui selgub vajadus ettepanekuid rakendada, siis tuleks läbi viia veel täiendavaid analüüse ja arutelusid.
Kruuse tegi ettepaneku arendada välja maapiirkonna apteekide toetussüsteem. Maa-apteeke võiks toetada otse riigieelarvest. Teine variant on kehtestada tegevusloatasu suurema käibega apteekidele.
«Kuidas seda maksu kehtestada ja kas üldse, see ei ole veel päris selge, aga selle raha eest saaks toetada apteeke maapiirkondades,» ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.
Samuti peab sotsiaalministeerium kaalumist väärivaks ideeks apteekrite koja asutamist, kellele delegeerida apteegiteenuse korraldamise ülesanded ning vastutus selle eest, et teenus oleks kättesaadav ka maapiirkondades.
«Kui hulgimüük ja jaemüük lahku lüüakse, siis võiksid apteekrid moodustada endale koja ja reguleeriksid ise apteegiteenuse kättesaadavust linna- ja maapiirkondades. See oleks nende vastutusala,» kirjeldas Pikhof.
Ka riigikohtu endine esimees Märt Rask on välja toonud, et Eestis tuleks luua avalik-õiguslik apteekrite koda, kes võtaks endale vastutuse kutsekvalifikatsiooni nõuete täitmise, atesteerimise, täiendkoolituse, apteekide paiknemise ja teenuse kättesaadavuse eest. Tema sõnul peaks koda toimima samuti, nagu praegu toimib notarite koda.
«Toon näite: notarid elavad oma teenuse osutamisest üsna hästi ära Tallinnas, aga notariteenust on tarvis ka Põlvas, Jõgeval, Suure-Jaanis. See tähendab seda, et notarite kojale on pandud seadusega kohustus tagada teenuse kättesaamine kogu Eesti territooriumil,» selgitas Rask, kelle sõnul doteerib koda oma sisemiste ressursside arvelt notariteenuse kättesaadavust nendes piirkondades, kus elab vähem elanikke ja kus tehakse vähem tehinguid.
«Apteekrite liidu seisukohalt on Märt Raski poolt välja käidud mõte väga hea. Koda oleks selline institutsioon, kes tagaks apteegiteenuse kättesaadavuse Eestis ja see tõenäoliselt tulekski läbi maksu või näiteks läbi kohustuse pidada väiksemas piirkonnas apteeki. Apteegi omanikud oleksid kohustatud kuuluma sellesse kotta,» ütles apteekrite liidu esinaine Ülle Rebane, kes lisas, et see eeldaks siiski omandireformi läbiviimist, et apteeki omaks proviisor.
Esmaspäeval otsustab sotsiaalkomisjon tõenäoliselt, et apteekide asutamise piirangute kadumise järel kehtestatakse ajutine apteegipiirang, mis takistaks apteekide massilist asutamist linnadesse ja nende sulgemist maal. Praegu on sotsiaalkomisjoni laual ettepanek, mis lubaks kuni 2015. aasta lõpuni suuremates omavalitsustes uue apteegi avada ainult omavalitsuse soovil ja ravimiameti nõusolekul.
«Ajutine piirang on vältimatu, aga ootame ikkagi ära põhiseaduskomisjoni arvamuse, mis tuleb esmaspäeval ja siis me teeme lõpliku otsuse,» ütles Pikhof.