Homme Postimehes: palgasõdurid ja ukrainlaste lõbuks hävitatud baar

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Uurisime Kramatorskis separatistide sealsest peakorterist mõnesaja meetri kaugusel kambakesi haljastustöid tegevatelt küpses eas naistelt, mida nemad toimuvast arvavad, sest kõige rohkem on ümbruskonnas ju endiselt tavalisi tsiviilelanikke.

Üllatusime, et meie küsimusele ei järgnenudki tavapärast sõimu ajakirjaniku aadressil, mis räägib «NATO sabarakust, kes kirjutab ainult valet ja kellega pole niikuinii mõtet rääkida.»

Naised uurisid hoopis meilt, kas meie oleks rahul enda kodulinnas juba nädalaid kehtiva sõjaolukorraga. «Meil tuleb selle sõjaga leppida. Nende Kiievi isehakanud valitsejatega me nõustuda ei saa, sest nad haarasid võimu kelleltki teiselt küsimata,» rääkisid naised. «Kas see on normaalne, kui nad nüüd Kiievis neile ebasobivaid parteisid parlamendist välja viskavad.»

Kas te tahate tõesti Venemaaga ühinemist? «No milleks meile see Venemaa. Sealt ei tule midagi head. Me tahame teineteisega arvestavat Ukrainat.»

Teineteisega arvestamine poleks Donbassis kindlasti paha variant. Ehkki pealtnäha paistavad inimesed separatistide ülestõusu suhtuvat ükskõikselt, ei jagu Ukraina armee kohta ühtegi kiidusõna.

Selle kõnekaks kinnituseks on Slovjanskisse viiva maantee ääres seisev baar Totška, mille sisenevad Ukraina väed 3. mai hilisõhtul käigu pealt oma raskekuulipildujaist ja automaatrelvadest pelgalt söelapõhjaks lasid. Pelgalt lõbu pärast.

Baaris käib nüüd juba mitmendat nädalat pealesunnitud remont. «Ma ei tea, miks armee seda tegi, miks see hoone neile ette jäi,» kehitab baariomanik õlgu. «Hea, et me selleks õhtuks oma töötajatele vaba õhtu andsime ja baar inimestest tühi oli. Kujutage ette, kui keegi sel hetkel oleks siin suurema seltskonnaga midagi tähistanud.»

Nii on raske kohalike poolehoidu teenida. Aga mis tooks Donetski ümbrusesse rahu?

«Ukraina armee peaks siit ära minema. Sinna, kust nad tulid. Meie neid siia ei kutsunud ja võitleme nendega surmani. Mul on kodus Kramatorskis siinsamas kaks last ja naine ootamas, kuid ma ei lähe koju enne, kui vaenlane võidetud,» lubas kohalik võitleja.

Kes on Ida-Ukrainas «meie» ja kes «nemad», loe edasi homme Postimehe paberlehest või Postimees Plussist!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles