Henrik Roonemaa: isa, ma abiellun robotiga

Henrik Roonemaa Foto: Erakogu

Te võib-olla arvasite, et kuna see siin on IT-kolumn, siis ma kindlasti kirjutan selle nädala kõige kuumemast IT-teemast ehk e-valimistest, aga vaat ei kirjuta. Selle kohta ei ole enam mitte midagi rohkem öelda, kui juba öeldud on, ja sedagi on juba liiga palju olnud. Minge hääletage internetis või jaoskonnas või mis iganes muul seadusega lubatud viisil ja las siis jäävad seekordsed valimised meelde selle poolest, et ajakirjanduses ei arutatud kõige elavamalt mitte kandidaatide, programmide ega lubaduste, vaid just valimiste enda üle. Väga meta-.

Ma kirjutasin siinsamas veerus eelmise aasta lõpus, et üks Eesti suuri ideid võiks olla riigivalitsemise algoritmi koostamine. Pakkusin, et võib-olla õnnestuks meil välja töötada piisavalt hea algoritm, mis näiteks riigieelarvet koostab ilma igasuguste katuserahade ja riigikogu öiste istungiteta, kiretult ja kuivalt.

Aga maailm ei seisa paigal. Kuni meie siin arutlesime selle üle, kas arvutid on inimestele oma seisukohtade väljendamiseks piisavalt turvalised või mitte, nimetas üks Hongkongi investeerimisfirma, Deep Knowledge Ventures arvuti oma juhatuse liikmeks. Õigemini mitte arvuti, vaid loomulikult programmi, mis selles töötab. Deep Knowledge Ventures on investeerimisfirma ning nüüdsest on nii, et nende juhatus ei tee investeerimisotsuseid enne, kui oma seisukoha on välja öelnud tehisintelligents ehk programm nimega VITAL.

Inimesed on emotsionaalsed ja subjektiivsed, arvutid seevastu kalkuleerivad ning kui panna kokku juhatuses istuvate inimeste intuitsioon ja arvuti loogika, peaks tulemuseks olema väga hea meeskond investeerimisotsuste tegemiseks, usub üks Deep Knowledge Venturesi juhte. Ja nii see algab. Muidugi ei ole juhatuse laua taga ju veel üks tühi koht arvutile eraldatud, aga pole mingit kahtlust, et Deep Knowledge Ventures lihtsalt ütles välja selle, mis paljudes firmades niikuinii ühel või teisel viisil juba toimub: ilma arvutita suuri otsuseid ei tehta.

Sel nädalal arutas ÜRO esimest korda ajaloos küsimust, kas kogu maailmas peaks ära keelama tapjarobotid ehk militaarse tehisintelligentsi, mis oma sihtmärgid ilma inimese sekkumiseta ise välja valib ning teeb ka ise otsuse, kas võtta vaenlaselt ehk tegelikult ju inimeselt elu või mitte.

Arvestades, et praeguseks on ilmselt juba rohkem kui kolmandik USA sõjaväe käsutuses olevatest lennumasinatest droonid ja et robootika areneb praegu maailmas väga kiiresti, oleme selliseid roboteid tõenäoliselt üsna varsti valmis tootma. Kaks nädalat tagasi kirjutas kuulus inglise teadlane Stephen Hawking koos kahe kolleegiga arvamusartikli, milles ta sisuliselt hoiatab inimkonda tehis­intelligentsi teemasse liiga leigelt suhtumise eest. Kui me peame väga intelligentseid masinaid ulmelisteks ega suhtu sellesse teemasse piisavalt tõsiselt, võime teadlaste sõnul teha kogu inimkonna jaoks saatusliku vea. Niikaua kuni tehisintelligents püsib meie kontrolli all ja teeb meile kasulikke asju, on kõik korras, aga kui masinad hakkavad tegema masinaid ning ennast järk-järgult võimsamaks disainima, on asjad korraga väga halvasti.

Kinodes jookseb praegu Johnny Deppi uus film «Transcendence», mis just täpselt sellest räägibki: ühe teadlase aju liigutatakse inimkehast arvutisse ning tulemus on piisavalt õudne, et sellest saaks keskpärane Hollywoodi masstoodang. Näete, isegi filmimaailm ei võta roboteid veel piisavalt tõsiselt. Aga kui täna on tolerantsi etaloniks Conchita Wurst, siis võib-olla 2030. aastal on selleks küsimus, kas sa lubad oma lapsel käia kohtamas robotiga.