Laskekõlbmatut relva võib edaspidi pärandada ka relvaloata inimesele

Andres Einmann
, postimees.ee päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Püss. Illustreeriv foto.
Püss. Illustreeriv foto. Foto: SCANPIX

Siseministeerium saatis kooskõlastusringile relvaseaduse muudatusettepanekud, mis soodustavad leitud ja päritud relvade laskekõlbmatuks muutmist ning võimaldavad pärandada relvi ka relvaloata inimestele.

Praegu kehtiva seaduse järgi võib pärija pärandatava relva omanikuks saada vaid juhul, kui tal on vastava relvaliigi luba. Paljud pärijad aga pole huvitatud vanaisa jahipüssist kui töökorras relvast, vaid kui mälestusesemest. See tähendab, et praeguse korra järgi tuleb püssi kamina kohale riputamiseks esmalt taotleda relvaluba, seejärel registreerida relv politseis ning alles pärast seda saab taotleda relva laskekõlbmatuks muutmist, teatas siseministeerium.

Mullu anti politsei- ja piirivalveametile omaniku surma tõttu hoiule ligikaudu 114 relva ning 87 leitud relva. Aastate jooksul on selliste relvade arv politsei hoiukohtades järjest suurenenud, kuna pärimisprotsess on pikaajaline ning uued omanikud ei ole aeganõudvate toimingute tõttu motiveeritud kiirelt otsustama, kas jätta relv endale, müüa või loovutada hävitamiseks.

Täna siseministeeriumist teistele ministeeriumitele ja partneritele kooskõlastamiseks saadetud seadusemuudatus võimaldab muuta leitud või päritud relva laskekõlbmatuks juhul, kui uus omanik seda taotleb ja politsei seda lubab. Seega väheneb politsei koormus selliste relvalubade väljastamisel ja menetlemisel, mille taotlejate eesmärk ei olegi relva praktiline kasutamine.

Ühtlasi näeb relvaseaduse muudatus ette, et laskekõlbmatu relva Eestisse toomisest peab teavitama politsei- ja piirivalveametit. Seni taolist nõuet ei olnud. Laskekõlbmatute relvade kohta väljastab relvameister  edaspidi laskekõlbmatust tõendava dokumendi. Sellega väheneb risk soetada nõuetele mittevastavat laskekõlbmatut relva.

Samuti muudetakse relvaseaduses ning sellega seonduvates õigusaktides sätteid, mis reguleerivad soetamisloa ja relvaloa andmist ning kehtetuks tunnistamist, laskekõlbmatute relvade Eestisse toomist ja relvade laskekõlbmatuks tunnistamist. Lisaks sellele muudetakse sätteid, mis reguleerivad tulirelva olulisi osi, relvade hävitamist, teenistusrelvade väljaviimist, tulirelvade ajutist eksporti ja importi, riigilõive ning relvaloa ja soetamiloa väljastamist.

Teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel on Eestis ligi 27 700 relvaomanikku, registrisse on kantud 62 500 piiratud tsiviilkäibes olevat relva. Kehtivaid relvalube on ligi 30 000, nendele lisaks on 1700 paralleelrelvaluba. 2013. aastal väljastas politsei- ja piirivalveamet 3041 soetamisluba ning 8629 relvaluba.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles