Eile võttis president Toomas Hendrik Ilves Kadriorus vastu tänavusi parimaid koolilõpetajaid. Paljud gümnaasiumi kuld- ja hõbemedaliga lõpetanud noored kinnitasid, et eelistavad oma õpinguid esialgu Eestis jätkata.
Parimad koolilõpetajad välismaale elama ja õppima ei kipu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Annelinna gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Julia Gritsuk kinnitas, et on otsustanud jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis infotehnoloogia erialal, sest see on arenev valdkond. «Soovitan lõpetajatel mõelda sellele, et maailmas on mitmeid ülikoole, mis jäävad taseme poolest Eesti omadele alla,» märkis ta. «Eestis saadud kõrgharidus on niisama hea kui mujal.»
Ka Kohtla-Järve Kesklinna gümnaasiumi hõbemedalistil Karen Grigorjanil ei ole plaanis kodumaad maha jätta ja välismaale õppima asuda. Tema eesmärgiks on Tartu Ülikoolis arstiks õppida. «Miks peaksin lahkuma, kui siin saab niisama hästi arstiks õppida,» leidis Grigorjan.
«Praegu ma kodust ära ei kibele, kuid millalgi soovin end siiski välismaal täiendada,» ütles Kehra gümnaasiumi medaliga lõpetanud Joonas Tanne. «Arvan, et Eesti riik hoolib meie haridusest ja väärtustab seda, mistõttu on ka siin saadav haridus piisavalt kvaliteetne, et võistelda välisülikoolidega,» lisas Tanne.
Narva humanitaargümnaasiumi kuldmedalist Kristina Aare arvas, et eestlased on küll rändaja hingega, kuid oskavad vääriliselt hinnata ka seda, mida pakub neile Eesti. Tema sõnul peavad noored õppima riigiga suhtlema, sest see avab neile võimalused, mille puudumise üle on paljud kurtnud.
«Kui mul uurimistööd kirjutades rahalised raskused tekkisid, kirjutasin ma otse Tõnis Lukasele ja ta vastas mulle,» tõi Aare näite.
«Ma arvan, et ei ole oluline, kas õppida kodus või kus iganes, kuhu elutee mind viib, peamine on see, et ma olen edukas ja Eestist pärit,» lisas Aare. «Esialgu soovin Inglismaale geneetikat õppima asuda, kuid Eestisse tulen kindlasti tagasi.»
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas tõdes, et tal on hea meel, et paljud parimatest gümnaasiumilõpetajatest on otsustanud haridusteed jätkata kodumaal.
«Olen juba aastaid kutsunud kõiki jätkama õpinguid Eestis ja leian, et see on igale inimesele hea lahendus, sest Eesti kõrgkoolide tase on väga paljudel erialadel konkurentsivõimeline,» ütles Lukas.
Lukase sõnul oleneb kogu eestikeelse kõrgharidussüsteemi ellujäämine just lõpetajate edasistest otsustest. «Kui eestikeelsed noored alustavad oma õpinguid siin vähemalt bakalaureuseõppes, siis eestikeelne kõrgharidus säilib,» selgitas Lukas.