Üle 90 protsendi Eesti elanikest peab ajateenistust kindlasti või pigem vajalikuks, selgus kaitseministeeriumi tellitud uuringust «Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust».
Kohustuslik ajateenistus on vajalik, arvab enamik Eesti elanikest
16. mai 2014, 13:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on väga suur näitaja,» ütles sotsioloog Juhan Kivirähk arvamusuuringut kommenteerides. «Mida noorem vastaja, seda meelsamini ajateenistusse minnakse.»
Vaid 15 protsenti vastanutest läks kohe prärast keskkooli või kutsehariduse omandamist ajateenistusse.
«Hirm kaotatud aastate üle on kindlasti üle hinnatud,» arutles Kivirähk, miks nii vähesed noored kohe pärast keskkooli või kutsehariduse omandamist ajateenistusse astuvad.
Sõbrad olid uuringu tulemuste järgi oluline faktor, mis ajateenistusse astumist mõjutas.
Kaks kolmandikku jäid uuringu järgi ajateenistusega rahule. «36 protsenti - sama suur arv, kes ütlesid, et ei läinud ajateenistusse hea meelega - ei jäänud ka ajateenistusega rahule,» ütles Kivirähk.
Neid, kes ei jäänud üldse rahule, kuid läksid ajateenistusse hea meelega, oli kümme protsenti.
Põhilised tulemused, mida vastanud kaitseväest said, olid sõjalised ja meeskonnatöö oskused ning füüsiline areng.
Negatiivsena toodi välja ebapiisavat organiseeritust ja ülemuste suhtumist. Rahulolu vähendab ka näiteks vähene võimalus lähedastega suhelda.