Kätel laeva kandva ja kodu poole rühkiva Kalevipoja kuju ei sobinud projekteerijate hinnangul mitte kuidagi kokku Maarjamäe memoriaaliga, mistõttu tuli kuju asukohta meres veidi muuta.
Pronks-Kalevipoeg sammus linnale lähemale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Leidsime, et esialgu kavandatud asukoht Tallinna lahes nõukogudeaegse memoriaali ja Saksa sõdurite matmispaiga lähedal ei ole Kalevipojale ikka parim,» ütles hiiglaslikku skulptuuri projekteeriva firma Sweco Projekt hoonete divisjoni direktor Matti Leinbok. «Seetõttu otsustasimegi kuju 250 meetrit linnale lähemale tuua.»
Leinbok kinnitas, et Kalevipoja 24 meetri kõrguse ja 26 meetri laiuse ning 1400 tonni kaaluva pronkskuju merre paigutamine on firmale tõeline väljakutse. Nii erilaadset ülesannet ei olegi vist varem ette tulnud. Aga projekteerijatele on töö huvitav.
Sel nädalal või järgmise algul saab Kalevipoja kuju projekti eskiis valmis. Et kogu konstruktsioon on äärmiselt keeruline, võib edasise töö käigus veel ootamatusi ette tulla.
Leinboki sõnul kaasas Sweco Projekt töösse ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlasi, et võimalikke probleeme ennetada. Ühe keerulise asjana nimetas ta elektrokorrosiooni, mis võib tekkida erinevate materjalide kokkupuutel. Valatakse ju kuju pronksist, selle ülemise osa sees on aga roostevabast terasest toestus, ning nende materjalide kokkupuutekohas võib tekkida niinimetatud patareiefekt. Oma osa mängib seejuures ka soolane merevesi.
«Ega meil olnud ju selle skulptuuri projekteerimisel kusagilt eeskuju võtta,» tõdes Leinbok. «Kõik teised suured kujud maailmas on tehtud muul viisil.»
Järgmine probleem võib tekkida tohutu kuju kokkupanemisel. Ei ole ju võimalik ligi 1500 tonni kaaluvat skulptuuri ühes tükis valada. Kalevipoeg hakkab koosnema umbes 1 x 1,5 meetri suurustest tükkidest, mis tuleb tõenäoliselt poltidega kokku panna või mingil muul viisil ühendada. Kõikide tükkide valamine võtab aega seitse kuud, sellele järgneb montaaž.
Pronksist Kalevipoja kereosa valmib tõenäoliselt Kopli poolsaare tipus BLRT Grupi ehk endise Balti Laevaremonditehase valutsehhis. Skulptuuri pea, sõrmed ja muud pisemad detailid valatakse aga skulptuuristuudiotes. Detailid ühendatakse omavahel mõnel platsil ning veetakse siis suurte veokitega õigesse kohta ja pannakse seal paika. Ei tule ju kõne alla tohutut kuju tuhandetest pisikestest plaatidest meres kokku panna.
«Enne pronksivalu tuleks teha kujust veel täissuuruses vahtplastist koopia, see siis tükkideks lõigata ning nende järgi valuvormid valmistada,» selgitas Leinbok.
Kuju alumine osa kuni nabani täidetakse betooniga. Raudbetoonist valatakse ka 900 ruutmeetri suurune plaat, millele Kalevipoja jalad toetuma hakkavad. Vundament asub vees, nii et seda eemalt näha ei ole, kui veetase Tallinna lahes just väga madalale ei lange.
Et Tallinna saabuvate laevade reisijatele peab hiidkuju saama üheks tõmbenumbriks, on projekteerijad kavandanud selle juurde ka valgustuse. Osa lampe paigaldatakse vee alla, osa aga Kalevipoja kätel oleva paadi sisemusse. Seega särab kuju ööpimeduseski.
Kui tellija ehk Tallinna kommunaalamet kiidab Kalevipoja eskiisi heaks, hakkab Sweco Projekt koostama eelprojekti, mis võtab umbes neli kuud aega. Järgmise aasta kevadesse jääb tööjooniste tegemine.
Sweco Projekti kui Kalevipoja skulptuuri projekteerimise peatöövõtja leidmise riigihanke võitjaga sõlmis kommunaalamet ligi 10 miljoni kroonise lepingu. Selle aasta alguses ostis linn skulptor Tauno Kangrolt 700 000 krooniga kuju kipsist maketi. Väidetavalt läheb hiigelskulptuuri rajamine maksma ligi 60 miljonit krooni.
Kalevipoja kuju
• Kõrgus 24 meetrit
• Laius 26 meetrit
• Kaal umbes 1400 tonni (ilma aluseta)
• Asub vees 100 meetri kaugusel kaldast
• Skulptor Tauno Kangro
• Arhitekt Andres Orav
• Projekteerija Sweco Projekt