Keila õpilased lähevad sügisel sunnitult erakooli

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Õiguskantsler Indrek Teder.
Õiguskantsler Indrek Teder. Foto: Liis Treimann

Tänavu septembris on Keila lapsed sunnitud minema erakooli, sest linnavalitsus otsustas riiklikud koolid piirkonnast kaotada, kuid õiguskantsleri hinnangul pole see põhiseadusega kooskõlas.


Õiguskantsler Indrek Teder ei mõista Keila linna sammu muuta linnale kuulunud algkool ja gümnaasium sihtasutuseks, mis seaduse silmis tähendab erakooli. Õiguskantsler saatis Keila linnapeale Tanel Mõistusele järelepärimise, saamaks aimu, miks Keila linn sellist teed läks.



Teder kirjutas, et munitsipaalkoolide kaotamine piirkonnast on põhiseadusega vastuolus, ja palus viia sihtasutuse ja Keila linna vahel sõlmitud lepingud seadusega kooskõlla.



«Riik ei saa oma põhifunktsioone kuhugi delegeerida, selleks meil oma riik ju on,» rääkis Teder.



Põhiseaduse järgi on riigil või kohalikul omavalitsusel kohustus piirkonnas pidada munitsipaalkooli. «Kohustust ei saa kuhugi ära tõsta, kui ei taheta sellega tegeleda,» ütles õiguskantsler.



Keila linn läks teed, mida Eestis varem kasutatud ei ole, muutes kooli otseselt sihtasutuseks.



Linnavalitsuse ja Keila Hariduse Sihtasutuse vahelises lepingus ei ole õiguskantsleri sõnul tagatud lastele õigus saada tasuta haridust, kui näiteks erakoolil tekivad majanduslikud raskused ja kooli tegevus tuleb ümber korraldada või lõpetada.



Samuti võib mõnedele lepingupunktidele tuginedes näiteks kool lapse välja visata, kui õpilane on õppetööd häirinud või rikkunud kooli kodukorda. Seejärel sõlmida soovimatu õpilase vanemaga uue lepingu, nõudes näiteks õppemaksu tasumist.



Linnapea Mõistus palus õiguskantsleril oma seisukohti veel kord kaaluda. Samuti oli linnapea arvamusel, et Keila linnavalitsuse, Keila Hariduse Sihtasutuse ja õpilaste vahel sõlmitavate lepingutega saavad lahendatud kõik õiguslikud küsimused, mis erakooli loomisega tekkisid. Praeguseks õiguslikud küsimused lahendatud pole.



Võimalust õiguskantslerile vastu vaielda ei ole, sest kui ta osutab mingile puudusele, siis see puudus kõrvaldatakse. «Ega me ei ole ju vastased, me aitame,» ütles Teder.


Teder tegi ettepaneku korraldada enne algavat õppeaastat ühiskohtumine, et tekkinud mured lahendada ja viia kooskõlla Keila linna ja Keila Hariduse Sihtasutuse vahel sõlmitud lepingud.



«Ma olen kindlasti väga konstruktiivne, sest vastuseis ei ole minu eesmärk,» rääkis Teder ja lisas, et tema lõppeesmärk on, et lapsed saaksid kooli minna. Teisipäevani ei olnud Keila linn õiguskantslerile veel vastanud.



Mõistuse sõnul läks õiguskantslerile teele kiri, kus antakse mõista, et linn on ühiskohtumisega nõus. «Me arutame teemat kohtumisel koos oma juristide ja teiste advokaatidega, samuti kaasame Keila Hariduse Sihtasutuse liikmeid,» rääkis Mõistus.



Kooli algusega linnapea sõnul muret ei ole ja koolid hakkavad oma tööga pihta. «Ma loodan, et ka juriidiline küsimus saab õiguskantsleriga lahendatud,» ütles ta.



Lapsevanemad ei saa senimaani aru Keila linna käitumisest, kuigi Mõistuse sõnul on neile olukorda piisavalt selgitatud.



Kevadel toimunud Keila algkooli lastevanemate koosolekul ei saanud vanemad vastust küsimusele, mis saab näiteks siis, kui koolil tekivad majanduslikud raskused.



«On ju olemas tugiteenused, näiteks logopeed, kas siis läheb see tasuliseks?» küsis lapsevanem Merle Liivand. Tema sõnul oli linnavalitsuse vastus, et projekti tuleb uskuda, ja lootma jääda, et sellist olukorda ei teki.



«Lapsevanemaid ja õpetajaid on kogu selle aasta jooksul survestatud,» rääkis Liivand. Tema sõnul on üsna selge, et haridusreformi saab edukalt läbi viia ainult siis, kui peamised huvigrupid – õpetajad ja lapsevanemad – seda maksimaalselt toetavad.


Lapsevanemad ei ole Liivandi sõnul põhimõtteliselt reformide vastu, kui need on seadusega kooskõlas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles