|
Parim lavastaja Tiit
Ojasoo
Möödunud aasta
parimaks lavastuseks tunnistati Tiit Ojasoo lavastatud «GEP» Teatris NO99 –
lugu lastedefitsiidist ja eestlaste pea kohal kummitavast väljasuremisohust.
Teravalt sotsiaalne ning kirgi küttev tükk, nagu NO Teatril kombeks.
| | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | Ea
SUPER!
kiks
huvitav oli:) aga kes on Mart Koldits´i ema, keda ka keegi teine peale tema enda kiitis, kas ka tea...
|
|
«GEPi» n-ö võit
eilsel teatripäeval ei tulnud suure üllatusena – NO hea trupp ja Ojasoo
geniaalne lavastajakäsi on teada-tunda kaubamärk. Siiski ei taha Ojasoo kogu
kuulsust enda peale võtta ja rõhutab, et see pole mitte lavastaja, vaid
eelkõige lavastuse preemia.
«Ma muidugi tegin ka
oma tööd, kuid minu osa oli siin lavastuses põhiliselt ikka see idee; kuid väga
määravaks oli trupp, kes seda mängis, ja viis, kuidas nad seda mängisid,» sõnas
Ojasoo. «Tahan väga võtta seda kui preemiat kogu teatrile, kes on sellise
lavastuse teinud.»
«GEP» ei ole Ojasoo
sõnul irooniline lavastus, nagu on arvatud mõnes retsensioonis, vaid on just
väga ausalt mängitud tükk. «Irooniline on just meie viimane lavastus «Perikles»,
aga seda millegipärast just ei taheta irooniliseks pidada ja peetakse hoopis «GEPi»,
nentis pärjatud lavastaja.
Parim naisnäitleja
Piret Laurimaa
Kelli Lundi
rollitäitmine August Gailiti romaanil põhinevas Margus Kasterpalu lavastuses «Karge
meri» ning Arkadina roll lavastuses «Kajakas» Pärnu teatris Endla tõid parima
naisnäitleja preemia Piret Laurimaale.
Kahest võidu toonud
rollist oli Laurimaa enda sõnul talle huvitavam Anton Tšehhovi loodud
tegelaskuju Arkadina.
«Arkadina räägib
just sellest eluetapist, mis mind ees ootab, samas oli huvitav ka meenutada
möödunud aegu Kelli Lundi rollis,» kõneles Laurimaa. Näitleja lisas, et
kindlasti on naisnäitleja preemia talle oluliseks stiimuliks ja paneb senisest
veel korralikumalt tööle.
Parim naisnäitleja
nõustus, et Eesti teatris üks probleeme on läbi aegade olnud see, et napib
suuri rolle naistele. Nii oli see ka möödunud aastal.
«Ilmselt pole meie
härrad kirjanikud selliseid tükke lihtsalt kirjutanud või siis on mure selles,
et teatris käivad rohkem naised, kes jälle tahavad laval näha rohkem mehi,» arutles
ta.
Parim meesnäitleja
Üllar Saaremäe
Rakvere teater tõi
kuuendat korda Eestis lavale Edmond Rostandi 1897. aastal kirjutatud
maailmakuulsa draama «Cyrano de Bergerac», mille nimiosa Üllar Saaremäele
parima meesnäitleja tiitli tõigi.
Tegelikult oli Cyrano
rolli Saaremäele pakutud juba kolm korda, kuid kõigil eelnevatel kordadel
lükkas ta pakkumise tagasi – oli ju tekst värsivormis ja tundus põhikohaga
teatrijuhi ametit pidavale Saaremäele väga töömahukana.
«Algul ei suutnud ma
selle mehe motiive mõista, lähenesin sellele tekstile liiga tänapäevaselt,»
selgitas Saaremäe. «Ja tänapäeva mõttes oleks Cyrano ainult üks maniakaalne ja
komplekse põdev tegelane. Sellele tekstile tuleb lähenda läbi romantilise
kangelase pilgu.»
Saaremäe lisas, et
rohkem kui sada aastat tagasi kirjutatud tekstil on palju pakkuda ka tänapäeva
inimesele, sest teatripublikut huvitavad jälle puhtad tunded ja selged vormid. «Ole
ainult mees ja mängi ära!» teatas ta.
Cyranos on palju ka
Saaremäed ennast. «See kõik olen mina!» väitis aasta parim meesnäitleja.
Teatri
aastaauhindade laureaadid 2007. aasta loomingu eest
Sõnalavastuste
alal
Naiskõrvalosa
auhind
Tiina Tauraite –
Maša lavastuses «Kajakas». Von Krahli teater.
Meeskõrvalosa
auhind
Taavi Teplenkov –
Lemmergas lavastuses «Voldemar». Eesti Draamateater.
Kunstniku auhind
Silver Vahtre,
Krista Tool, Margus Vaigur – lavastuse «Kangelane» kujundus Endla teatris.
Sõnalavastuste
eriauhind
Mart
Koldits – ereda loomingulise idee veenva teostamise eest suvelavastuses «Proffet».
Muusikalavastuste
alal
Dmitri Bertman –
mõjuva kujundikeele leidmine lavastustes «Wallenberg» (Erkki-Sven Tüüri ooper
Estonias) ja «Hoffmanni lood» (Jacques Offenbachi ooper Vanemuises).
Mart Madiste – särav
esiletõus mõlema ooperiteatri juhtiva tenorina rollides Hoffmann (Jacques
Offenbachi «Hoffmanni lood» Vanemuises) ja Hertsog (Giuseppe Verdi «Rigoletto»
Estonias).
Balletilavastuste
alal
Marina Kesler – üldinimliku
sõnumi ja huvitava koreograafilise lahendusega balleti «Libahunt» lavastamise
eest rahvusooperis Estonia.
Tantsulavastuste
alal
Oksana Titova – «Hamleti»
lavastus rahvusooperis Estonia. Tantsu, muusika ja kujunduse toetav ja toitev sümbioos.
Meisterlik ja energiaküllane ansamblitunnetus, sisukandev tundlik
koreograafiline lahendus.
Kriitikaauhind
Ivika Sillar – «Antoška»
(„Teater.Muusika.Kino” nr. 7, 2007) ja «Hirvekütt» (ajakiri NO99, 2007).
|
MäRTS 2008
