Julgeolekuekspert Jaanus Rahumägi ütles, et suurim kahju, mida täna avalikkuse ette tulnud juhtum võib teabeametile põhjustada, on usalduse vähenemine, teatas rahvusringhäälingu uudisteportaal.
Rahumägi: teabeametile on oluline taastada kiiresti usaldus
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
22. mai 2014, 18:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõigepealt näitab ta negatiivset joont selles osas, et sellised asjad juhtuvad. Positiivne on aga see, et sellised asjad tulevad välja ja neid menetletakse vastavalt Eesti seadustele,» kommenteeris Rahumägi täna Vikerraadio saates "Uudis +".
Ta selgitas, et eriteenistuste puhul tuleb selliste juhtumite puhul vaadata kahte osa. Üks on see, kui palju on reaalselt kahju tekitatud ja rikutud seadusi. Palju suurem kahju on aga Rahumägi sõnul see, mis ei ole rahaliselt mõõdetav.
«Mida kiiremini ja korrektsemalt see asi ära menetletakse, seda kiiremini saab see usaldus uuesti üles ehitatud,» ütles ta.
Kaitsepolitseiamet menetleb riigiprokuratuuri juhtimisel kriminaalasja, milles kahtlustatakse nelja teabeameti tööga seotud ametnikku võõra vara omastamises suures ulatuses. Kahele kahtlustatavale on esitatud lisaks kahtlustus riigisaladuse ebaseaduslikus avalikustamises. Kohus on kõik neli kahtlustatavat vahistanud.
Teabeameti peadirektor Rainer Saks tegi kaitsepolitseiametis toimunud pressikonverentsil avalikuks kahe kahtlustatava nimed: Sergei Bõstrov ja Pavel Kotkin. Kotkin on lisaks teabeametile töötanud ka välisministeeriumis ja kaitsepolitsei juristina. Sergei Bõstrov töötas 1990. aastatel Järva politseiprefektuuri prefekti asetäitjana. Teadaolevalt ei ole kahtlustatavate süüteod nende eelmiste töökohtadega seotud.
Riigiprokuröri Inna Ombleri sõnul sai kahtlustatav kuritegu võimalikuks, sest teabeameti töötajatele usaldati võõras vara, mille omastamiseks tekkis neil võimalus. Esialgsetel andmetel võib kahju ulatuda mitmesaja tuhande euroni. Ombler lisas, et tekitatud kahju summa täpsustub ja see võib suureneda. Ombleri sõnul on kahtlusaluste ring laiem, kui neli vahistatut.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viib läbi kaitsepolitseiamet ja juhib riigiprokuratuur.
Teabeamet on kaitseministeeriumi haldusalas tegutsev asutus. Teabeameti ülesanne on riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine, sealhulgas selleks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine, vastuluure teostamine ning riigisaladuse kaitse korraldamine ja kontrollimine.