Eesti hotellidele on tekkinud ukrainlastest fantoomkliendid

Tallinna kesklinn. Foto: Peeter Langovits

Eesti hotellid teevad politsei- ja piirivalveametiga koostööd, et vähendada ukrainlaste libabroneeringuid, mille eesmärk on vaid Schengeni viisa saamine.

Üks Eesti väike hostel märkas, et viimasel ajal on neile tekkinud mitmed ukrainlastest «fantoomkliendid», kes broneerivad oma peatumise, kuid kunagi tegelikkuses kohale ei ilmu. Iga kord on sellisteks klientideks olnud mehed ja ühekaupa. Hosteli juhi sõnul on teiste majutusasutustega suheldes selgunud, et ka mujal tekivad ja kaovad sellised broneeringud. Väidetavalt tehakse seda viisa saamiseks.

Politsei- ja piirivalveamet on sellest probleemist teadlik. PPA migratsioonijärelvalve büroo juhataja Toomas Kuuse selgitas, et viisa taotlemisel peab isik näitama Eestisse tulemise põhjuse, selgitama vajadusel reisiteekonda ning peatumiskohta Eestis. «Viisa väljastatakse isikule, kes ei ole ohtlik riigi julgeolekule ja avalikule korrale ning ei sisene riiki ebaseadusliku rände eesmärgil. Õiguskuulekas turist on oma välisriigis viibimise ette planeerinud, tal on reisiks vajalikud dokumendid, tõendid ja piisavad rahalised vahendid,» lisas Kuuse.

«Isikud, kes taotlevad Schengeni viisa ebaseadusliku rände eesmärgil, ei soovi tavaturisti kuvandist kuidagi eristuda ning seetõttu tehakse piisavalt eeltööd. Selleks planeeritakse fiktiivse turismireisi eesmärk, sihtkohad, osatakse nimetada vaatamisväärsusi või üritusi, mida soovitakse külastada, hangitakse vajalikud reisidokumendid ning näidatakse rahaliste vahendite olemasolu kas siis õigete või fiktiivsete palgaaruannete või ettevõtte tulu aruannetega. Samuti ostetakse või broneeritakse edasi-tagasi transport ning broneeritakse tuba hotellis ja mõnikord makstakse ka hotelli toa arve ette. Eestisse saabumisel aga siia ei jääda, vaid liigutakse oma tegelikku sihtkohta,» kirjeldas Kuuse.

Ta lisas, et viisa väärkasutajad liiguvad reeglina riikidesse, kus neil on tuttavad ja kus loodetakse saada ebaseaduslikult tööd või siis väärkasutada varjupaigasüsteemi.

«Viisade väärkasutamine on hetkel ka kõige suurem ebaseadusliku rände allikas,» märkis Kuuse.

Viisade väärkasutamise tõkestamiseks teeb PPA hotellidega koostööd. «Paljud hotellid on ise meie poole pöördunud ning riskide maandamiseks edastavad hotellid kahtlaste broneeringute kohta politseile infot,» ütles Kuuse.

Ennetus pole aga lihtne. «Kuna hotelliäris valitsevad karmid konkurentsitingimused, siis ei hakka majutusasutused ilmselt rakendama ettemaksu süsteemi, mis aitaks tühibroneeringuid vähendada. Seega põhjustavad sellised fiktiivsed broneeringud paratamatult mõningast kahjumit,» tõdes Kuuse. «Enne check-ini on keeruline öelda, milline broneering on fiktiivne või kahtlane, ent mõningad ohumärgid on varasematest viisamenetlustest välja tulnud. Näiteks kaheksaliikmeline jalgpallimeeskond, teise isiku krediitkaardiga tehtud broneering, üllatavalt pikaajalised broneeringud või portaali kaudu tehtud broneeringud, mis kohe tühistatud, ent isik on broneerimise kinnituse juba välja printinud,» loetles Kuuse.

Väga oluline on fiktiivsete broneeringutega seotud juhtumitest politseid teavitada, rõhutas Kuuse.

Samas ei ole Eestis ukrainlastele väljastatud viisade arv märkimisväärselt tõusnud ning viie kuu statistikat võrreldes võiks aasta lõpuks olla koguarv isegi väiksem kui 2013. aastal.  «Siiski prognoosime, et  sellel aastal viisade taotlemine Ukrainas kasvab, kuid mitte oluliselt,» lisas Kuuse.