Vigastatud põdravasika koju viinud naine otsis loomale tulutult uut eluvõimalust

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põdravasikas Elistvere loomapargis.
Põdravasikas Elistvere loomapargis. Foto: Sille Annuk / Postimees

Keskkonnaamet on kimpus naisega, kes nädal aega tagasi püüdis kojutoodud põdravasikat paari päeva pärast ära anda, aga teda metsa tagasi viima ei soostunud.

Sülli Reet Vaino rääkis TV3 uudistesaatele, et vigastatud jala tõttu ei oleks loom looduses saanud olla. Nõutu naine pöördus abi saamiseks mitme ametiasutuse poole, ent sealt nõu enda kinnitusel ei saanud.

«Looma ei tohigi ilma riigi loata loodusest üldse eemaldada ja sellist varianti, et inimene looma üles kasvatab, sisuliselt ei ole,» ütles keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv Postimehele.

«Kui nähakse põdravasikat või muud looma, siis ei tohiks neid häirida ja koju viia, sest sellega me tekitamegi loodusele probleeme. Kui inimene korjab tee äärest üles metsloomapoja ning viib koju, arvates et teeb sellega loomale heateo, siis eksib ta rängalt. Tänu inimese sekkumisele on võetud sellelt vasikalt normaalse elu võimalus,» ütles Koitjärv.

Väino tõi looma metsast koju ja tahtis ta paari päeva pärast loomaaiale või keskkonnaametile üle anda.

«Koitjärve sõnul võtsime loomalt eluvõimaluse, aga nii need asjad ei ole,» ütles Väino Postimehele. «Põdravasikas oli ilmselgelt vigastatud, mida võib tunnistada mitu inimest, sest meil olid sel ajal külalised, kellest üks ta leidiski.»

Koitjärve sõnul oleks aga vasikas metsa jäädes tõenäoliselt ellu jäänud ja mingit probleemi ei oleks.

Väino aga arvab vastupidi: «Ta lebas suure maantee ääres kraavis ega suutnud mitte kuidagi püsti tõusta, kuigi proovis korduvalt. Üks jalgadest oli vigastatud ja sellele ei saanud toetuda. Eeldasime, et ta on saanud autolt löögi. Keskkonnaameti lahendus oleks olnud ta maha lasta või sinna kraavi surema jätta.»

Seetõttu ei soostunud ta looma ka metsa tagasi viima.

«Üks põdravasikas ei avalda Eesti põdrapopulatsiooni seisundile mõju ja seetõttu ei ole mõistlik ka antud looma üleskasvatamine,» ütles Koitjärv. «Teistmoodi käitume juhtumite puhul, kus tegemist on haruldase loomaga ning kus iga üksikindiviid omab olulist mõju populatsioonile tervikuna. Nende juhtumite puhul on riik valmis kulutama ressursse ka rehabilitatsiooniks.»

Põtrade arvukus on viimase 19 aasta jooksul Koitjärve sõnul pidevalt tõusnud ning sageli on metsaomanikud hädas põtrade tekitatud kahjustustega.

Põder on jahiuluk ning näiteks 2013. aastal kütiti kokku 6532 põtra.

Looduses looma- ja linnupoegi kohates või linnupesa leides on kõige mõistlikum neist kohe kiiresti Koitjärve sõnul eemalduda, sest nii anname nende vanematele võimaluse poegade juurde tagasi pöörduda.

Enamasti on abituna näiva looma või linnu vanemad ajutiselt eemale peletatud ning nad naasevad oma poegade juurde kohe, kui oht inimeste näol on möödunud.

TV3 kinnitusel suri vasikas nädalavahetusel. Koitjärve teada on vasikas siiski veel elus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles