Eesti noored tarbivad ohtralt alkoholi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti noored purjutavad rohkem kui eakaaslased mujal maailmas.
Eesti noored purjutavad rohkem kui eakaaslased mujal maailmas. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Kui eelmise aasta lõpus selgus, et Eesti elanikud on Euroopas alkoholijoomiselt esirinnas, siis nendest tulemustest ei jää maha ka Eesti noored, selgub noorte alkoholitarbimist käsitlenud uuringust.


Viimastel päevadel üldsust šokeerinud uudised jaanipäeval noortega juhtunud õnnetustest on Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse sõnul loogiline jätk sellele, mis tulemustega väljus Eesti kolme aasta tagusest rahvusvahelisest uuringust, kui palju ja mis vanuses noored alkoholi tarbivad.

Juba toona olid Eesti noored võrdluses 30 uuringus osalenud riigi eakaaslastega alkoholi joomises esikohal – pea pooled 7.–9. klasside õpilastest vastasid, et jõid viimase kuu jooksul alkoholi. Üle 40 protsendi alaealistest tarbisid alkoholi uuritud riikidest vaid kuues – kes klaasi, kes kaks, kes kolm klaasi õlut ning sellele veel lisaks kangemat alkoholi.

Rohkem kui ei iial varem

«See oli minu jaoks tõesti suur üllatus,» rääkis uuringu Eesti-poolne eestvedaja, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õigussotsioloogia lektor Anna Markina. «Ja nad ei joo mitte ainult õlut, vaid ka kangemaid jooke. Ning veel masendavam on see, et meie noored alustavad joomist väga noorelt.»

Uuringus «Õpilaste elustiili ja käitumisharjumuste rahvusvaheline uuring» seisab, et Eesti tüdrukud alustavad lahjemate jookide joomist 11-aastaselt ja poisid kümneaastaselt. Kõige vanemalt mekkisid alkoholi Norra tüdrukud – 13-aastaselt.

Nii Markina kui ka Jesse sõnul on kõik omavahel seoses – noorena alkoholipruukimine ja koolist popitegemised, järgnevad uimastid ja siis kuriteod.

See uuring kinnitas Jesse sõnul veel kord, et paljude Eesti noorte seas on purju joomine muutunud juba nii tavaliseks, et üle 30-aastased seda probleemi enam lihtsalt ei taju.

«Arvatakse jätkuvalt, et oh, noored on alati natuke joonud,» rääkis Tervise Arengu Instituudi juht. «Aga tegelikult see nii ei ole, Eesti noored ei ole kunagi varem nii palju alkoholi tarbinud kui praegu.»

Ka nentis noorukite suuremat alkoholitarbimist Tallinna lastehaigla psühhiaater Eve Põllu, kes ütles, et kümne aastaga on ka lapsed palju rohkem jooma hakanud.

«Muidugi on seda alati olnud, aga praegu juuakse lihtsalt kuidagi väga palju ja just kangeid jooke,» ütles Põllu.

Uuring viidi läbi 2006.–2007. aastal ning need 18–19-aastased noored, kelle joobespäi tehtud õnnetustest on eestimaalased viimastel päevad ajakirjandusest lugenud, on just needsamad 15–16-aastased, kes selles uurimuses osalesid.

«Tulemused näitavad selgelt, et midagi on viltu, mis täpsemalt, seda peab nüüd väga põhjalikult uurima hakkama,» tõdes Markina.

Jesse märkis, et noored seostavad alkoholi kaks korda kõrgemates väärtustes positiivsete asjadega kui võimalike riskidega. Ta lisas, et eksisteerib ka tugev sotsiaalne surve – imelik ja ebanormaalne on see, kes ei joo, mitte see, kes joob.

Ka Tallinna lastehaigla psühhiaater Põllu nentis, et grupijoomingud on kõige enam levinud, sõbrad ja seltskond on noorena väga olulised. «Ja vanemad, kes isegi soovivad oma lapsi aidata, on abitud, sest n-ö joogist noortekampa nad laiali ei suuda ajada,» ütles ta.

Ja kui juba joobes, siis ei käituta enam niimoodi, nagu kaine peaga teatakse õige olevat. «Alkoholi toime lihtsalt ongi enesehinnangut väärastav,» nentis Jesse.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul võib põhjust otsida sellest, et riigi ja tervisekaitsjate tähelepanuta on jäänud viimastel aastatel hüppelisi arenguid teinud sotsiaalne meedia – näiteks Orkut ja Facebook.

«Kui Facebookis on kokteilide retseptid kõik olemas ja neid riputab sinna alkoholitööstus ise, on see valdkond ikka veel täiesti reguleerimata,» rääkis ta.

Pevkur nentis, et Eestis on võrreldes paljude teiste Euroopa maadega tugevad müügipiirangud ja keelud, näiteks vanusepiir alkoholi ostmiseks.

Ministri sõnul mängib suurt rolli ka Eesti elanike kultuuriline taust. «Meil ei ole seda välja kujunenud, et on olemas tõsiselt lahjemad joogid, sest võrreldes Põhjamaadega on meie õlu ikka kange,» ütles ta.

Valed sõnumid

Pevkur lisas ka, et kui Soomes on kombeks juuagi kanget alkoholi, siis lõunamaades piirdutakse pigem söögi kõrvale lahja veiniga.

Uuringu tulemustele tuginedes aga peaks Jesse sõnul punane tuluke põlema peas igaühel, kes saavad noorte alkoholitarbimist mõjutada. «Ilmselge on see, et ainult koolitundides tehtav ei ole piisav ega saa seda ka olema,» ütles ta.

Tervise Arengu Instituudi juht lisas, et kui kogu keskkond – telereklaamid, raadiote äratusprogrammid ja mis iganes seltskonnareportaažid – saadab sõnumit, et alkoholi tarbimata ei lähe käima ükski pidu, siis need noored, kes seltskonnas ei joo või seda vähe teevad, on väga tugevad inimesed.

Hiljutised avariid
27.06 – Läänemaal Nõva vallas põhjustas autoavarii purjus 19-aastane noormees.
26.06 – neli inimest sai Põlvamaal raskelt viga, kui 18-aastane joobes nooruk põhjustas raske liiklusavarii.
24.06 – Tõrva-Valga vahelisel teel hukkus autoavariis kolm noormeest.
1.05 – 19-aastane joobes noormees põhjustas autoavarii, kannatada sai kaks inimest.
Allikas: PM

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles