Tallinna halduskohus jättis täna rahuldamata riigikogu keskerakondlasest liikme Mihhail Stalnuhhini kaebuse kaitsepolitsei vastu, milles poliitik nõudis kaitsepolitsei aastaraamatus ilmunud info ümberlükkamist.
Kohus ei rahuldanud Stalnuhhini kaebust kaitsepolitsei vastu
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
3. juuni 2014, 16:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna halduskohtu pressiesindaja Anneli Vilu ütles Postimehele, et kuna tegemist on kinnise kohtuasjaga, siis kohus asja kohta rohkem infot ei edasta.
Otsus on jõustumata ja selle saab 30 päeva jooksul edasi kaevata.
Stalnuhhin soovis, et kaitsepolitsei lükkaks ümber 2011. aasta aastaraamatus esitatud väited tema tegevuse kohta venekeelsete gümnaasiumide üleminekul eesti keelele.
Stalnuhhin soovis, et kaitsepolitsei eemaldaks oma kodulehel olevast aastaraamatu elektroonilisest versioonist teda puudutava osa. Samuti soovib ta, et kaitsepolitsei lükkaks ajakirjanduses ümber aastaraamatus ilmunud väited.
Stalnuhhin ütles aprillis pärast kohtuistungit Postimehele, et kaitsepolitsei käsitles tema tegevust peagu riigivastasena ning sellega ei saa ta nõustuda.
«Mina, tollal veel Narva volikogu esimehena, võtsin osa avalikust debatist, millist haridust on vaja kehvasti eesti keelt valdavatel vene noortel gümnaasiumitasemele. Ma arvan, et seda peegeldada kapo aastaraamatus peaaegu nagu riigivastase tööna on liig, mis liig. Antud põhjustel otsustasin ka kohtuteed alustada,» põhjendas Stalnuhhin.
Kaitsepolitsei kirjutas 2011. aastat kokkuvõtvas aastaraamatus Venemaa kaasmaalaspoliitikat puudutavas osas, et Venemaa üritab oma niinimetatud kaasmaalaspoliitikat kasutada Eesti riigi otsuste mõjutamiseks.
Aastaraamatu alajaotuses «Venekeelsete gümnaasiumide ärakasutamine» on mainitud Mihhail Stalnuhhinit. Aastaraamat kirjutas, et viis Narva venekeelset gümnaasiumi esitasid Mihhail Stalnuhhini survel taotlused jätkata vene õppekeelega ka pärast 1. septembrit 2011, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles.