Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) polümeermaterjalide instituudi direktor professor Anti Viikna on seisukohal, et Vabadussõja võidusamba klaaspaneelide keskel olev orgaaniline klaas on küll lagunev materjal, kuid peaks vastu pidama sama kaua kui sammas ise. Kõik sõltub muidugi sellest, kui korralikult klaaspaketid kokku pandud on, aga seda ei tea praegu keegi.
«Akrüülpolümeer on suhteliselt pehme ning klaas jälle jäik materjal, kuid nende konkreetseid paisumiskoefitsente ei oska ma hoobilt öelda,» tõdes Viikna Postimehe küsimustele vastates. «Arvan, et nende koefitsientide erinevus ei pruugi midagi mõjutada.»
Teadlane lisas, et kõik sõltub sellest, kui palju orgaaniline klaas puutub kokku õhu ja ultraviolett- ehk päikesekiirgusega. Kuna paneelid on mõlemast küljest kaetud 10 millimeetri paksuse klaasiga, peaks polümeer olema päikesekiirguse eest suhtelisetl hästi kaitstud.
Viikna sõnul sõltub ikkagi kõik sellest, kui hästi ja kvaliteetselt on võidusamba klaaspaketid valmistatud. Kui ei ole tagatud hermeetilisus ning paketi servadest imbub õhuhapnik sisse, siis see võib muidugi polümeeri struktuuri kahjustada ning kiirendada selle vananemist.
«See on aga ikkagi kümnete või isegi saja aasta küsimus, millal võib selle orgaanilise klaasiga midagi toimuda,» ütles Viikna. «Igal juhul vajavad need paketid täiendavat ekspertiisi, üldiste andmete põhjal on väga raske midagi öelda.»
Viikna mainis, et niikaua, kui võidusammas Vabaduse väljakul vastu peab, ei tohiks ka klaaspakettide keskel oleva orgaanilise klaasiga midagi juhtuda.
«Rõhutan aga veelkord, et kõik sõltub sellest, kui hästi on klaaspaketid tehtud,» ütles Viikna. «Kui polümeeri mikropragudesse koguneb niiskus, siis loomulikult mõjub see halvasti. Nagu kividega, mis hakkavad niiskuse toimel aastate jooksul pragumena. Tõsist ekspertiisi on vaja.»