Raasiku raudteeülesõidukohal aprillis toimunud raudteeõnnetuse eel ja järel igati korrektselt, järeldas Tehnilise Järelevalve Amet põhjuste uurimiseks algatatud menetluse põhjal.
TJA: rongijuht käitus Raasiku õnnetuse ajal korrektselt
5. juuni 2014, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TJA menetluse eesmärgiks oli veenduda, kas raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja on korraldanud ohutult raudteeliiklust ning taganud raudteeinfrastruktuuri korrashoiu ja nõuetele vastavuse, samuti tuvastada, kas raudteeveo-ettevõtja on täitnud kõiki raudteeveeremile esitatud nõudeid.
Menetluse käigus kogutud tõendite alusel saab öelda, et rongijuht täitis kõiki raudteeliikluses kehtivaid nõudeid korrektselt nii enne kui ka pärast õnnetust.
Rongijuht juhtis ülesõidukohale lähenemisel rongi lubatud liiklemiskiirusega 115 km/h. Reisirongidele kehtestatud maksimaalne liiklemiskiirus õnnetusjuhtumi piirkonnas on 120 km/h. Ülesõidukohale lähenedes andis rongijuht rongi hoiatuse helisignaali kolmel korral. Raudteeveeremis rakendusid vahetult pärast kokkupõrget hädapidurisüsteem, mis võimaldas rongil peatuda lühima võimaliku teekonnaga.
Lisaks tuvastati, et õnnetuse hetkel töötas Raasiku raudteeülesõidukohas automaatfoorisignalisatsioon ning ülesõidukoht oli varustatud reeglipäraste liikluskorraldusvahenditega.
Menetluses selgunud asjaoludele tuginedes kinnitas TJA:
1. Raasiku jaamas 16.04.2014 toimunud raudteeõnnetus ei olnud tingitud liiklusjuhtimisseadmete nõuetele mittevastavusest või nende seadmete käitusnõuete rikkumisest.
2. Tallinn-Tapa piirkonna rongidispetšeri tegevus rongiliikluse korraldamisel vastas nõuetele, seega ei põhjustanud õnnetust rongiliikluse ebaõige korraldamine.
3. Eesti Liinirongid AS raudteeveerem oli tehniliselt korras, nõuetekohaselt hooldatud ning komplekteeritud. Veeremi turvaseadmete seisukord vastas nõuetele.
4. Veeremit juhtinud isik täitis kõiki raudteeliikluse nõudeid.
Õnnetusjuhtumi asjaolude kirjeldus
16. aprillil kell 15.19 toimus Raasiku jaamas Stadler Flirt diiselrongi ja kallurpoolhaagisega veoauto MAN kokkupõrge. Õnnetus juhtus päevasel ajal vähese pilvisusega päikesepaistelises ilmastikutingimustes. Neljast vagunist koosnenud reisirong oli liikumas peatusteta Raasiku jaamast Tallinn-Tartu suunal kiirusega orienteeruvalt 115 km/h Kehra jaama suunas. Raudteeülesõidukoha läbimisel sõitis reisirongi liikumise suunas paremalt poolt reisirongile küljelt rongi peast kolmandasse vagunisse veok.
Kolmas vagun, kuhu veok sisse sõitis.
Veokilt saadud löögi tagajärjel sõitis reisirongi kolm vagunit rööbastel maha, mille tulemusena rakendus automaatne kiirpidurdus ning rong peatus kokkupõrkekohast VEPS-i andmetel 257 meetri kaugusel ülesõidukohast. Rongi eelviimasele vagunile küljelt sisse sõitnud veoki järel olnud kallurpoolhaagis paiskus viimasele vagunile otsa ja purustas selle külje.
Reisirongi sõidusuunas neljandale reisivagunile tekkinud kahju
Reisirong lohistas veokit orienteeruvalt 20 meetrit, paisates selle kontaktvõrgupostile otsa, lõhkudes selle, jäädes lõpuks raudtee ehitusgabariidist eemal seisma.
Veoki õnnetusjärgne asukoht
Õnnetuse tagajärjel hukkus veokijuht ja üks reisirongi sõidusuunas kolmandas reisivagunis olnud reisija. 12 reisijat said erinevaid kehavigastusi, nendest 7 viidi haiglasse ja 5-le osutati esmaabi sündmuskohal.
Veok ja selle kallurpoolhaagis purunesid täielikult. Reisirongi sõidusuunas kolmandale ja neljandale reisivagunile tekitati märkimisväärseid vigastusi. Rööbasteele tekitati kahjustusi orienteeruvalt 300 meetri ulatuses. Kolm kontaktvõrgu masti ja nende vahel olnud kontaktvõrgukinnitused purunesid, kahju said neli drosseltrafot ja pöörang.
Rongijuhi ütlused ametile
Vedurijuhi ütluste kohaselt sõitis ta rongiga vastavalt sõidugraafikule ning enne ülesõitu andis helisignaali. Seda asjaolu kinnitab VEPS-i väljavõte (mille kohaselt andis rongijuht helisignaali esimest korda 1669 meetrit, teist korda 1033 meetrit ja kolmandat korda 774 meetrit enne ülesõidukohta).
Peale ülesõidust möödumist toimus automaatne avariipidurdus, juhtpuldil hakkas vilkuma ja samaaegselt tööle tulekahjuhäire signaal ning vedurijuht märkas ees kontaktvõrgu ebatavalist kõikumist. Seejärel üritas salongi monitoride kaudu tuvastada hetkel toimuvat, nähes suitsu täis vaguneid. Hiljem selgus, et suitsu asemel oli tolm.
Peale seisma jäämist avas rongijuht küljepeeglid, mis sulguvad automaatselt kiirusel 60-70 km/h ning märkas peeglitest, et rongi tagumised vagunid olid rööbastelt maha läinud. Peale seda vabastas juht parempoolsete uste blokeeringu, et reisijad saaksid rongist evakueeruda.
Seejärel teavitas rongijuht dispetšerit juhtunust ning nõudis politsei ja päästjate saatmist õnnetuskohale.
Peale neid toiminguid läks rongijuht klienditeenindajale appi inimesi evakueerima ja kannatanutele esmaabi osutama.
Politsei ja kiirabi saabusid õnnetuskohale umbes 15-20 minuti möödudes. Koosseisu sõidusuunas kolmandast reisivagunist leiti meelemärkuseta naine, kellest anti teada päästjatele.