Soomele ja Rootsile valmistatakse NATOs ette tihedat poliitilist programmi, plaanis on senisest enam arendada ka sõjalist koostööd, kirjutab tänane Helsingin Sanomat.
Ajaleht: NATO ootab Soomelt täiendavat panust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koostöö hõlmaks ka osalemist strateegilistel teemadel peetavatel poliitilistel konsultatsioonidel. See tähendaks mitmete algatuste võimalikku jälgimist,» kirjeldas NATO esindaja, kes soovis jääda anonüümseks.
Ta ei täpsustanud, milliseid valdkondi võiks koostöö puudutada. Tõenäoliselt võiks tegemist olla luureinfo vahetamisega, millest partnerriikidel ja NATO-l on olemas Afganistanist saadud kogemused.
Tõenäosus, et Rootsi või Soome keelduks tihedamast partnerlusest alliansiga, on väga väike. Mõlemad otsivad ka ise võimalusi muuta koostöö NATOga tõhusamaks.
«Minu arvates ei saa me seada ohtu NATO-partnerlust,» ütles eile Soome kaitseminister Carl Haglund.
Minister ütles, et tema isiklikult peab oluliseks, et Soome saaks osaleda poliitilistel nõupidamistel NATOs ka ministrite tasemel, nagu on riik võtnud osa ka Afganistani kriisihaldusoperatsioonist.
Juba varem on Soome ja Rootsi osalenud partneritena NATO õppustel ja kriisihaldusoperatsioonides. Piir partnerite ja liikmete omavahelise kaitsekohustuse vahel on range ja jääb selliseks ka tõhustatud koostöö ajal.
Pärast Ukrainas puhkenud kriisi tahavad NATO liikmesriigid olla kindlad, et nad suudavad korraldada omavahelist kaitset ise. Lisaks tahetakse suurendada kõrgeimat omavahelist valmisolekut selleks võimeliste partnerriikidega, rääkis anonüümne NATO esindaja Helsingin Sanomatele.
Tõhusama koostöö detaile alles töötatakse välja. NATO riikide diplomaadid rõhutavad, et hankest pole nõukogus veel juttu olnud.