President Toomas Hendrik Ilvese sõnul autoritaarne režiim idas ja tehnika ülikiire areng püstitatud väljakutseid liberaalsele demokraatiale.
Ilves: liberaalne demokraatia seisab tõsiste väljakutsete ees
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
5. juuni 2014, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me näeme, kuidas 80 protsenti Venemaast toetab Krimmi sõjalist annekteerimist, aga samuti rünnakuid sõnavabadusele või soovi piirata elukaaslase valikut siinsamas Euroopas,» ütles Ilves eile õhtul Riias filosoof Isaiah Berlini iga-aastasel mälestusloengul.
President Ilves nentis, et Venemaa tekitatud ja õhutatud Ukraina kriis pole ainult Ida-Euroopa küsimus.
«Kogu läänemaailm seisab silmitsi uue olukorraga, mille on tekitanud autoritaarne režiim idas. Kõne all on tõsised välised väljakutsed, millega liberaalne demokraatia on pidanud viimase poole aasta jooksul silmitsi seisma. Sellises radikaalselt uues olukorras otsib liberaalne demokraatlik Lääs ikka veel vastuseid ega ei suuda kokku leppida, millised peaksid need vastused olema. Me ei tea endiselt, kuidas reageerida,» nentis ta.
Pöördudes sisemiste väljakutsete poole, märkis president Ilves teda kuulama tulnud mitmesajale inimesele, et muutused, mida modernne, digitaalne ühiskond läbib, on nii radikaalsed, et seda saab võrrelda tööstusrevolutsiooniga 150 aastat tagasi, ent praegused muutused on palju kiiremad ja toimuvad kõikjal üheaegselt.
«Kõik on teisiti, ja saab veelgi enam olema. Mitte ainult selles, kuidas me asju ajame, mis tööd teeme ja millist haridust vajame, vaid ka tähenduses, kuidas tõlgendame liberaalse demokraatia peamisi väärtusi tähistavaid mõisteid – vabadust, privaatsust, läbipaistvust ja demokraatiat ennast, samuti seda, millise tähenduse omistame avaliku sfääri ja privaatsfääri ning riigi ja kodaniku omavahelisele suhtele,» lisas riigipea.
Ta märkis, et internetiseerumine ja digitaalne maailm tervikuna on algusest saati olnud seotud vabaduse ideega. Samal ajal on proportsionaalselt kasvanud inimeste mure oma privaatsuse pärast, eriti eelmisel aastal puhkenud niinimetatud Snowdeni skandaali järel
«Me tahame olla vabad selle «positiivses» tähenduses – kui kasutada Isaiah Berlini termineid – teha kõike, mida modernne, digitaalne tehnoloogia meil võimaldab teha. Aga me tahame olla ka vabad selle «negatiivses» tähenduses ehk siis vabad jälgimisest või liigsetest piirangutest,» lausus riigipea.
Ilvese sõnul muudavad eesolevad ajad meie elu rohkem ja kiiremini kui viimased mitukümmend aastat, kuna nüüd sõltub igapäevaelu üha rohkem internetil põhinevatest süsteemidest ja seega muutub ühiskond ühtlasi üha haavatavamateks küberrünnakutele, küberspionaažile, küberkuritegevusele ja ka jälgimisele, mida isegi George Orwell vaevalt suutis ette kujutada.
«Et selle kõigega toime tulla, peab digitaalsel ajastul ümber mõtestama peamised ühiskondlikud kontseptsioonid nagu privaatsus, läbipaistvus ning avaliku sfääri ja erasfääri suhe. Peame mõtlema avatult vabaduse ja demokraatia tulevikule,» sõnas riigipea.
President rõhutas, et maailmas aset leidvate keeruliste sündmuste valguses ei tohi kaotada fundamentaalseid liberaalse demokraatia fundamentaalseid põhimõtteid ehk siis jätkuvalt tuleb austada inimõigusi, õigusriigi ülimuslikkust ning vabasid ja õiglaseid valimisi.