Politsei- ja piirivalveametis ette valmistatav reformikava näeb ette, et praegustest piirkonnapolitseinikest umbes pooled asuvad tööle patrullüksustes.
Reformikava kaotab pooled konstaablikohad
5. juuni 2014, 17:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänane Maaleht kirjutab, et sügisest käiku mineva ambitsioonika reformikava tõttu kaovad Eestimaal pooled konstaablid ning allesjäänute hooleks jääb sageli tervelt viie valla jagu rahvast.
«Konstaablid ja nende roll ei kao kuhugi. Tänastest piirkonnapolitseinikest laias laastus pooled pühenduvad tulevikus täielikult piirkonnatööle ning teised hakkavad tööle patrulliüksustes,» ütles PPA korrakaitsepolitsei juht Joosep Kaasik Postimehele.
«Täna kulub pea pool piirkonnapolitseinike tööajast teistele ülesannetele – eelkõige patrullis käimisele ning väljakutsete teenindamisele. Tahame, et tulevikus teeks piirkonnapolitseinik 100 protsenti ajast oma põhitööd – oleks pidevas dialoogis elanikkonna ja omavalitsusega,» selgitas Kaasik.
«Piirkonnapolitseinikust peab saama kogukonna turvalisusprobleemide tundja ning ka koostöövõrgustike looja. Tema roll on oma piirkonda tunda, tuua kokku kõik osapooled, kes kohalikku turvalisust mõjutavad ning otsida probleemidele lahendusi,» lisas ta.
Kaasik rõhutas, et politseiametnikele 900-eurose miinimumpalga tagamiseks tehtavad ümberkorraldused puudutavad kõiki politsei- ja piirivalveameti tasandeid – nii tippjuhtkonda, kesküksuseid, prefektuuri taset kui ka jaoskonda. «Juhtimise ja planeerimisega seotud üksusi tehakse õhemaks, maakonnapolitseid aga tugevamaks,» märkis Kaasik.
«Jaoskonnajuhi vastutus laieneb, sest ta peab hea seisma kogu maakonnas toimuvate PPA tegevuste eest,» ütles ta.
Kaasik lisas, et muudatuste protsessid on hetkel käimas ning seetõttu pole veel üheski prefektuuris struktuurid ega isikkoosseis lõplikult paigas.