Galerii: Narva jõe ääres taasavati Riigiküla lahingu mälestusmärk

Täna avati Narva jõe ääres Riigiküla lahingu ja seal sõdinud Vabadussõja-aegse 1. jalaväepolgu taastatud mälestusmärk.

Algselt 1935. aastal rajatud mälestusmärgi koopia asub Riigiküla asula lähedal Narva jõe ääres, kus 1919. aasta veebruaris toimus Riigiküla lahing Eesti rahvaväe ja pealetungiva punaarmee vahel.

Kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe meenutas monumendi avamisel peetud kõnes, et Riigiküla lahingu algne mälestusmärk püstitati 1930. aastatel kohalike reservohvitseride, ettevõtjate ja lihtinimeste initsiatiivil ja toetusel.

«Mul on erakordselt hea meel, et sama vaim on Eestis veel olemas. Riigiküla lahingu mälestusmärgi taastamise eestvedajaks on olnud MTÜ Muuseumi Sõprade Klubi ning ettevõtja Aivo Raud, kes toetab monumendi taastamist oma rahakotist talle kuuluval kinnistul. Meie kõigi siiras tänu kuulub temale ja teistele kohalikele inimestele, kes kannavad edasi ennesõjaaegseid traditsioone Vabadussõja sangarite mälestuse ja oma kodukandi ajaloo jäädvustamisel,» ütles asekantsler Pärnamäe.

Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili ütles, et võit Vabadussõjas oli kõigi Eestimaa rahvaste ja meie liitlaste, eestlaste venelaste, sakslaste, taanlaste, soomlaste ja juutide ühine saavutus. «Riigiküla lahingu mälestusmärgi taastamine on meie ühise ajaloo taastamine ja sellega ka meie tuleviku kindlustamine,» ütles brigaadikindral Kiili.

Samuti kõnelesid monumendi avamisel Ida-Viru maavanem Andres Noormägi ja kolonelleitnant Aron Kalmus, kes juhib 1. jalaväepolgu järjepidevuse kandjaks olevat Eesti Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi.

Mälestusmärgi õnnistasid sisse EELK Viru praostkonna praost Peeter Kaldur, Narva koguduse pastor Vladimir Batuhtin ning MPEÕK Narva ja Peipsiveere piiskop Laatsarus.

Riigiküla lahing toimus 1919. aasta 25. veebruaril, mil Riigiküla all kaitsel olnud Eesti rahvaväe 1. jalaväepolk lõi edukalt tagasi kolme Punaarmee polgu pealetungi.