Noorte meeste nappus ja vilets tervis ähvardavad lähiaastail muuta keeruliseks reservüksuste moodustamise. 2015. aastal valmiv ulatuslik raport tõotabki reformi ajateenijate tervisenõuetes ning selles, mida ja kuidas neil teenistuses teha tuleb.
Täna Postimehes: kutsealustele tehakse uued tervisenõuded ja motivatsioonipakett
8. juuni 2014, 21:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatused on möödapääsmatud. Ühest küljest nõuab riigikaitse arengukava aastateks 2013-2022 igal aastal 3200 ajateenija koolitamist, kuid samal ajal on järgneval kolmel aastal igas KRA arvele võetud aastakäigus vähem kui 6000 meest. Kaitseväe tervisenõuetele vastab neist eeldatavasti vaid kolmandik.
Tegelikult ei tea praegu veel keegi, millal kriitiline piir saabub. Erinevalt näiteks Soomest on Eesti süsteemi omapära, et ühe ajateenijate kutse saab kokku panna kümne eri aastakäigu ajateenistuskohuslastest.
«Loomulikult ei ole normaalne mehitada üksusi 27-28-aastaste ajateenijatega, aga see 10-aastane lõtk võimaldab siiski selle 3200 praegu veel kätte saada. Iseküsimus on muidugi kvaliteet,» kirjeldas olukorda kaitseressursside ameti (KRA) peadirektor Margus Pae.
On avalik saladus, et kaitseväe väeosad pole viimasel ajal olnud rahul kutsealuste tervise ega võimega õpet läbida. Pae väidab, et kaitseväel tasub olukorraga kohaneda, sest muutusi paremuse poole ei tule.
Üks põhjus on see, et kui mullu oli seaduses 17 ajateenistuse edasilükkamise alust, siis tänavu riigikogu otsusega juba 23. Nende taga on olnud nii huvigruppide lobitöö kui ka rahvusvahelised lepingud.
«Minu üleskutse on väga lihtne: ärme teeme neid rohkem juurde. Kui me räägime vähenevatest aastakäikudest, siis nende aluste vähendamine oleks kindlasti üks meede, et saada kokku usutav kaitsevõime,» pakkus Pae. Seni aga, kui seda ei tehta, peab ka kaitsevägi kohanema, näiteks väljaõppeprogramme ümber tehes.
Tänavu märtsis algataski kaitseministeerium 110 000 euro suuruse eelarvega ja poolteist aastat vältava uuringu. Uurimisküsimuste nimekiri on lehekülgi pikk, kuid põhieesmärk üks: teha kindlaks, milline on tegelikult ajateenija vaimne ja füüsiline koormus ning kuidas saaks muuta kutsealuste tervisenõudeid nii, et rohkem mehi oleks ajateenistuskõlbulikud või ei langeks teenistusest välja.
Pikemalt loe juba tänasest Postimehest!