Eesti inimesed ei teadvusta soolise ebavõrdsuse probleeme

Eger Ninn
Eger Ninn
:

Täna avalikustatud sotsiaalministeeriumi 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et Eesti ühiskonnas ei tajuta väga teravalt soolist võrdõiguslikkust ehk naiste ja meeste võrdseid õigusi, võimalusi, kohustusi ning vastutust kui probleemi.


41 protsenti vastanuist leidis, et naistel ja meestel on ühiskonnas võrdväärsed võimalused. Soolist ebavõrdsust tajuvad rohkem naised, kes on ühtlasi sellega sagedamini kokku puutunud (54 protsenti naistest ja 39 protsenti meestest). Mehed uskusid aga rohkem meeste võrdväärsusesse. Samuti pooldavad naised enam võrdõiguslikkust.

«Olukord, kus ebavõrdsust ei tajuta ühiskonnas olulise murena, ei tähenda kindlasti seda, et naiste ja meeste ebavõrdsus ei oleks meie ühiskonnas reaalne probleem. Vastupidi, see on seotud mitmete valusate sotsiaalsete probleemidega, millel on omakorda tõsised ja kallid tagajärjed kogu ühiskonnale,» rõhutas sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik Liina Järviste.

Ligi poole uuringus osalenute arvates on meeste positsioon Eesti ühiskonnas natuke või märgatavalt parem kui naistel. Hoiakutes ilmnevad märkimisväärsed erinevused eesti ja mitte-eesti rahvusest inimeste vahel, kusjuures mitte-eestlased on pigem traditsioonilisemate hoiakutega ning neil on naiste ja meeste rollidele stereotüüpsemad vaated. Kõige enam toetavad võrdõiguslikkust eesti rahvusest naised.

Soolisest ebavõrdsusest annavad tunnistust nii sooline palgalõhe, naiste ja laste vaesus kui ka meeste lühem eluiga. Kujunenud ebavõrdsuse taga on paljuski ühiskondlikud hoiakud. Järviste sõnul on oluline väljakutse tõsta Eesti inimeste teadlikkust selle kohta, kuidas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse puudumine ning ebavõrdsuse tagajärjed ühiskonda mõjutavad.

Suur osa monitooringust on pühendatud töötamise ning töö- ja pereelu ühendamise teemadele. Näiteks käsitletakse hoiakuid ja kogemusi seoses soolise palgalõhe, tööturu segregatsiooni ja kodutööde jaotusega ning perekondlike kohustuste ja karjääri seoseid. Küsitluses uuriti ka inimeste arvamusi hariduse, laste sotsialiseerimise, majandusliku toimetuleku ning vägivalla ja prostitutsiooni teemadel.

2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringus küsitleti 1517 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Tulemused on üldistatud Eesti rahvastikule. Uuringu eesmärgiks on jälgida Eesti inimeste hoiakute, arvamuste ning kogemuste muutusi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning ebavõrdsuse teemadel. Sarnased monitooringud on tehtud ka 2003. ja 2005. aastal.
 

Kirjuta toimetajalePrindi
Artikli märksõnadsooline võrdõiguslikkusnainemeesebavõrdus
Samal teemal
Sisuturundus
Päevakava
Just nüüd
2Mai Otseülekanne emadepäeva kärgperede konverentsilt>
Varsti11:40
2Mai PÄEVAINTERVJUU: Riigi Kinnisvara juht selgitab, miks kliendid rahul pole>
Varsti12:00
2Mai Otse: endine neonats ja massimõrvast pääsenu räägivad oma kogemusest>
Viimased uudised
TarbijaKõik
VideoKõik
Teadus ja tehnikaKõik
MajandusKõik
MaailmKõik
SportKõik
NaineKõik
TervisKõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaaeluKõik
TallinnKõik
Tartu PostimeesKõik
48h populaarsemad teemad
Tänane lehtKõik
ArvamusKõik
KultuurKõik
ReisKõik
KoduKõik
LemmikKõik
VIIMASED GALERIID
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Taavi Teplenkov

41

Taavi Teplenkov

näitleja

Hans-Voldemar Trass, 88

botaanik ja akadeemik

Lea Viires, 82

psühholoog

Hannes Danilov, 62

haridus- ja tervishoiutegelane

Andres Liinat, 54

Tartu Ülikooli kantsler

Horoskoop
SetomaaKõik
60 PLUSSKõik
Arhiiv
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Pilt.postimees.ee viimati lisatud
kasutaja minuloodus18 galeriist
Liitu Postimehe uudiskirjaga ja ole kursis päeva olulisimate uudistega!
Vali omale meelepärased teemad:
Aitäh, et liitusid
Postimehe uudiskirjaga!
Juba homme jõuab esimene uudiskiri sinuni.
TAGASI POSTIMEHE LEHELE