Eesti uudised

:

Eesti inimesed ei teadvusta soolise ebavõrdsuse probleeme

Täna avalikustatud sotsiaalministeeriumi 2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringust selgus, et Eesti ühiskonnas ei tajuta väga teravalt soolist võrdõiguslikkust ehk naiste ja meeste võrdseid õigusi, võimalusi, kohustusi ning vastutust kui probleemi.


41 protsenti vastanuist leidis, et naistel ja meestel on ühiskonnas võrdväärsed võimalused. Soolist ebavõrdsust tajuvad rohkem naised, kes on ühtlasi sellega sagedamini kokku puutunud (54 protsenti naistest ja 39 protsenti meestest). Mehed uskusid aga rohkem meeste võrdväärsusesse. Samuti pooldavad naised enam võrdõiguslikkust.

«Olukord, kus ebavõrdsust ei tajuta ühiskonnas olulise murena, ei tähenda kindlasti seda, et naiste ja meeste ebavõrdsus ei oleks meie ühiskonnas reaalne probleem. Vastupidi, see on seotud mitmete valusate sotsiaalsete probleemidega, millel on omakorda tõsised ja kallid tagajärjed kogu ühiskonnale,» rõhutas sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna analüütik Liina Järviste.

Ligi poole uuringus osalenute arvates on meeste positsioon Eesti ühiskonnas natuke või märgatavalt parem kui naistel. Hoiakutes ilmnevad märkimisväärsed erinevused eesti ja mitte-eesti rahvusest inimeste vahel, kusjuures mitte-eestlased on pigem traditsioonilisemate hoiakutega ning neil on naiste ja meeste rollidele stereotüüpsemad vaated. Kõige enam toetavad võrdõiguslikkust eesti rahvusest naised.

Soolisest ebavõrdsusest annavad tunnistust nii sooline palgalõhe, naiste ja laste vaesus kui ka meeste lühem eluiga. Kujunenud ebavõrdsuse taga on paljuski ühiskondlikud hoiakud. Järviste sõnul on oluline väljakutse tõsta Eesti inimeste teadlikkust selle kohta, kuidas naiste ja meeste võrdõiguslikkuse puudumine ning ebavõrdsuse tagajärjed ühiskonda mõjutavad.

Suur osa monitooringust on pühendatud töötamise ning töö- ja pereelu ühendamise teemadele. Näiteks käsitletakse hoiakuid ja kogemusi seoses soolise palgalõhe, tööturu segregatsiooni ja kodutööde jaotusega ning perekondlike kohustuste ja karjääri seoseid. Küsitluses uuriti ka inimeste arvamusi hariduse, laste sotsialiseerimise, majandusliku toimetuleku ning vägivalla ja prostitutsiooni teemadel.

2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringus küsitleti 1517 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Tulemused on üldistatud Eesti rahvastikule. Uuringu eesmärgiks on jälgida Eesti inimeste hoiakute, arvamuste ning kogemuste muutusi naiste ja meeste võrdõiguslikkuse ning ebavõrdsuse teemadel. Sarnased monitooringud on tehtud ka 2003. ja 2005. aastal.
 

Kirjuta toimetajalePrindi
LinkMail
Märksõnadsooline võrdõiguslikkusnainemeesebavõrdus
Samal teemal
Välisminister Pentus-Rosimannus astus tagasi
Sponsoreeritud artiklid
päevateemad
kirev gloobus
Päevakava
Homme09:00
3JuuliOnline-intervjuu: Eesti eksperdid vastavad pagulasteemalistele küsimustele (191)>
Viimased uudised
TervisKõik
MajandusKõik
SportKõik
TallinnKõik
NaineKõik
48h populaarsemad teemad
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
MaailmKõik
TarbijaKõik
ArvamusKõik
VIIMASED GALERIID
SetomaaKõik
Postimees +Kõik
Gallup

Küsitluses on osalenud  inimest
SOOV.EE
Sünnipäevad

Palju õnne!

Peeter Oja

55

Peeter Oja

näitleja

Enn Kreem, 76

merendustegelane, ajakirjanik ja Polaarklubi liige

Jüri Raidla, 58

vandeadvokaat

Juhan Kivirähk, 58

sotsioloog

Piret Kruuspere, 54

kirjandusteadlane

Hirvo Surva, 52

koorijuht

Ott Ummelas, 40

ajakirjanik

Jüri Ratas, 37

poliitik

Horoskoop
Tartu PostimeesKõik
60 PLUSSKõik
Pärnu
Viljandi
Rakvere
Paide
VALGA
Arhiiv
Pilt.postimees.ee viimati lisatud