Eesti kaalub Eurovisiooni boikoteerimist

Tänavu kevadel võidutses Serbia pealinnas Belgradis Eurovisioonil Venemaa esindaja Dima Bilan, nii langes järgmise aasta Eurovisiooni lauluvõistluse korraldamise au Moskvale. Pildil juubeldavad Dima Bilani fännid. Foto: AFP / Scanpix

Kultuuriminister Laine Jänese hinnangul võib Gruusia sündmuste pärast kaaluda järgmisel aastal Moskvas toimuva Eurovisiooni lauluvõistluse boikoteerimist.

Boikott on kultuuriministri sõnul siiski äärmuslik võimalus ning sellist otsust langetades ei tohiks kiirustada. «Kultuurivaldkond võiks olla pigem see, mis rahvaste ja maade vahele sildu ehitab,» rääkis Jänes. Ministri sõnul on selles arutelus kindlasti nii poolt- kui ka vastuargumente.

«See võtab meie publikult ära võimaluse oma lauljatele kaasa elada ning heliloojatelt võimaluse end võistluses proovile panna,» rääkis Jänes.

«Kindlasti peavad lisaks kultuuriministrile selles küsimuses seisukoha võtma ka rahvusringhäälingu nõukogu ja juhatus,» rääkis minister. Jänes lisas, et võimalikku boikotti tuleks arutada ka teiste riikidega, näiteks Läti ja Leeduga, et astuda selliseid samme solidaarselt.

Vaja avalikku arutelu

«Mina isiklikult arvan, et Gruusias toimunud sündmuste valguses ei peaks Eesti Moskva Eurovisioonil osalema,» ütles Eesti Rahvusringhäälingu juht Margus Allikmaa. Tema isiklik arvamus ei ole Allikmaa sõnul selles küsimuses siiski määrav, vaid lõpliku otsuse teeb ikkagi rahvusringhääling.

Allikmaa sõnul on küsimus, kas Eesti peaks Eurovisioonil osalema, õhus olnud juba mõnda aega, mistõttu algatab rahvusringhääling avaliku arutelu, kuhu loodetakse kaasata nii lauljaid, autoreid kui ka laiemat üldsust.

«Meie oleme vaatajate-kuulajate teenistuses ja avalik arvamus on selliste otsuste tegemisel oluline,» rääkis Allikmaa. «Internet pakub aruteluks avaraid võimalusi.

Jälgime diskussiooni ja mingi aja möödudes teeme sellest oma järeldused.»
Allikmaa sõnul tuleb arutelu alustada kohe ning otsus eurovisioonil osalemise kohta langetada kiiresti, kuna lauluvõistluse ettevalmistusperiood peaks algama juba lähipäevadel.

Allikmaa hinnangul oleks lugu teine, kui Eurovisiooni korraldaksid sõltumatud organisatsioonid.

Suurt aktsiooni ei kujune

«Tegemist on selgelt riikidevahelise lauluvõistlusega, mida korraldatakse riiklikult rahastatud organisatsioonide poolt,» rääkis Allikmaa.

Kultuuriministri sõnul kerkib Eurovisiooni boikoteerimisest rääkides küsimus, mis oli Pekingi olümpiamängude võimaliku boikoti puhul – kas sportlasi ja lauljaid peaks poliitika pärast karistama?

Eurovisioon on lauljatele ja olümpiamängud sportlastele väga oluline sündmus.
Kultuuriminister nentis, et erinevalt olümpiamängudest on riikidelt Eurovisiooni korraldamise õigust keerulisem ära võtta.

«Eurovisiooni korraldab vastavalt tavale lauluvõistluse võitnud riik, samas kui olümpiamängude korraldusõiguse andmine on suures osas poliitiline otsus,» sõnas Jänes.

Allikmaad tegi aga kõige murelikumaks kohaliku kergemuusika edendamine. «Tühja see Moskva finaalvõistlus,» ütles ta. Aga kui Eestis eurolaul ära jätta, kuidas siis veel Eestis kergemuusika elu edendada, küsis rahvusringhäälingu juht.

Tema hinnangul ei kujuneks eurovisiooni boikoteerimisest laiaulatuslikku üleeuroopalist aktsiooni ning võistlus Moskvas suure tõenäosusega toimub.

arvamus 

Tarmo Leinatamm,
muusik

Eurovisioon on Eestis ainus omataoline üritus, mis annab nii produtsentidele kui ka noortele artistidele võimaluse oma loomingut laiemale üldsusele esitleda. Leian, et Eesti eelvoor peaks kindlasti toimuma ning võitja peaks saama ise otsustada – kas minna või mitte.

Mõned kuud tagasi oli ju ka diskussioon selle üle, kas osaleda Pekingi olümpiamängudel või mitte, aga kui vaadata nüüd meie sportlaste tulemusi seal, siis oleks väga kahju, kui Eesti oleks otsustanud spordiüritust boikoteerida.

Mõnedele noortele tegijatele on Eurovisioon elu võimalus. Kui hetkel oleksime valiku ees meie (Kreisiraadio – toim), siis me Võrno ja Ojaga kindlasti kaaluksime boikoteerimisvõimalust, ning tundes Hannest ja Peetrit, jätaksime tõenäoliselt lõppvoorudele minemata.

Alar Kotkas,
helilooja

Praegu on veel varavõitu langetada põhjapanevaid otsuseid, kuid kui poliitilised meeleolud ei muutu, siis ühe võimalusena tasuks boikotti kaaluda.

Samas ei ole mõtet jääda hüüdja hääleks kõrbes – boikott oleks mõttekas vaid juhul, kui meie üritusega liituks ka teisi lääneriike. Eurovisioon on hea hüppelaud noortele talentidele ja produtsentidele, seega tuleks enne otsustamist pikalt kaaluda.