Kriminaalpolitsei reform kui osa PPA suurreformist muudab kindlasti olukorra maakondades palju selgemaks ning ametnikke hakatakse nimetama õigete nimetega, leiab endine politseijuht ja siseminister Kalle Laanet.
Laanet kriminaalpolitseinike vähendamisest: asjadest hakatakse rääkima õigete nimedega
11. juuni 2014, 14:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laanet ütles, et muutusi kriminaalpolitseinike ridades tuleb vaadata osana reformi tervikust, mitte eraldi, kontekstist välja võetuna. «Põhimõtted on muutunud: praegu kehtiv süsteem on nii-öelda liiniline ehk kui tervet organisatsiooni vaadata, siis ülevalt alla vastutus jookseb PPAs kriminaalpolitsei liinis, korrakaitse liinis jne. Uue süsteemi järgi viiakse vastutus maakonna- ja jaoskonnapõhiseks,» selgitas Laanet.
Laanet tõi enda politseis töötamise ajast näite Saaremaalt: «Maakonnas oli politseijuht, kellele allus mingis osas korrakaitsepolitsei ehk vormis politseinikud; kriminaalpolitsei allus näiteks Pärnule ja läbi selle Tallinnale, piirivalve ja kodakondsus-migratsiooniküsimused samamoodi. Maakonnas polnudki inimest, kes oleks kogu tervikvaldkonna eest vastutanud. Uue süsteemi järgi ongi maakonnas konkreetselt üks inimene, kes vastutabki kogu PPAle antud ülesannete eest, välja arvatud raskemate kuritegude eest, mis on veel eraldi juhtimise all,» rääkis Laanet.
Tema sõnul on praegu maakondades väga suur puudus sellest, et näiteks kohalikul omavalitsussel pole konkreetset partnerit, kellega kõigist politseisse puutuvatest asjadest rääkida.
Laanet tunnustas ka seda, et asjadest hakatakse rääkima õigete nimedega: «Kui kriminaalpolitsei funktsioon on info kogumine ja raskemate kuritegude avastamine, siis täna kannavad seda nimetust ka väga paljud need, kes tegelevad lihtsalt paberitööga.»
Kokkuvõttes arvas Laanet, et reform teeb kindlasti süsteemi ja vastutused selgemaks. «Nii et mina toetan seda muutust!» oli ta optimistlik.
Kuidas aga võib mõjuda seni kriminaalpolitseinikena töötanutele menetlejaks ümber nimetamine, ei osanud Laanet arvata, sest see on isiklik küsimus. «Kindlasti on teatud inimesi, kedas see esimese hooga väga hoogsalt ei motiveeri, kes võivad olla solvatud. On teised, kellele see ei mõju,» arvas ta. «Kui ma paralleeli toon iseendaga 20 aasta tagusest ajast, kus samamoodi kriminaalpolitsei osa vähendati ja mindi rohkem piirkonnapõhiseks, siis mind isiklikult, kes ma olin endine kriminaalpolitseinik, see häiris, aga võib-olla mõnda teist mitte.»
Tänane Postimees kirjutas, et PPAs võetakse ette taasiseseisvunud Eesti suurim kriminaalpolitseireform, mille käigus kaotavad oma ametinimetuse umbes 400–500 praegust kriminaalpolitseinikku, kellest saavad jaoskondades menetlejad. Kõik kuritegude otsese uurimise ja avastamisega tegelevad ametnikud jäävad edaspidigi kriminaalpolitseinikeks. Neist, kes otseselt jälitustööga ja uurimistaktika planeerimisega ei tegele, saavad menetlejad. Kriminaalpolitseiniku ametisse jäävad korrakaitsjad alluvad alates oktoobrist prefektuuri kesktalitusele, menetlejad aga kohaliku politseijaoskonna juhile.