Rõivas: töövõimetoetuse eelnõu ei pea ilmtingimata enne suve vastu võtma

Helen Mihelson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Taavi Rõivas
Taavi Rõivas Foto: Tairo Lutter / Postimees

Peaminister Taavi Rõivas viitas täna riigikogu infotunnis asjaolule, et töövõimereform on tekitanud palju küsimusi ja suurt vastuseisu puuetega inimeste poolt, ning lisas, et reformi ühe osaga - töövõimetoetuse seaduse eelnõuga - peab veel palju tööd tegema.

Rõivas sõnul peab töövõimetoetuse seaduse eelnõuga veel tööd tegema ning seda ei pea kavandatavatel täiendavatel istungitel enne suve ilmtingimata vastu võtma, vahendas riigikogu pressiesindaja.

«Sellist eesmärki ei ole mina kunagi seadnud,» ütles Rõivas. «Sügisel, ma usun, jõuame sellesse faasi, et see eelnõu on ka vastuvõtmiseks küps,» lisas ta.

Peaministri sõnul võiks parlament teha tööd selle nimel, et töövõimetoetuse seaduse eelnõu saaks veel paremaks.

Tsahkna küsis, mis on peaministri sõnum omastehooldajatele, kellele tuleb juurde kohustusi seoses nende hooldatavate hindamisega töövõimesüsteemis.

Rõivase sõnul on omastehooldajatele teenuste osutamine eraldi teema, sest nende enda töövõime ei ole langenud. «Töövõimereform adresseerib eeskätt neid inimesi, kelle töövõime on vähenenud, aga kes on suutelised ja huvitatud ise tööd tegema. Me teame, et lõviosa neist on kas psüühikahäiretega, luu- ja liigesehaigustega või ka puudega,» ütles Rõivas.

Peaministri sõnul annab töövõimereform võimalused inimestele, kellele täna neid võimalusi ei pakuta. Tema hinnangul puudutab töövõimereform ligikaudu 65 000 inimest, kes on osalise või puuduva töövõimega ja ei tööta.

«Puuduva või osalise töövõimega inimesi on kokku 100 000, kolmandik neist töötab, kaks kolmandikku ei tööta. Ja sellest kahest kolmandikust ehk umbes 65 000 inimesest omakorda ligikaudu kaks kolmandikku ehk üle 40 000 inimese, peaaegu Pärnu linna jagu inimesi, soovib ise tööd teha. Ja selleks, et nendele inimestele teenuseid, lahendusi, tervise parandamise võimalusi pakkuda, ongi töövõimereform ellu kutsutud,» ütles Rõivas.

Peaminister märkis, et lisaks töövõimetoetuse seaduse eelnõule on riigikokku enne suve tulemas sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõu, mis adresseerib teenuseid, rehabilitatsiooni ja abivahendeid puuetega inimestele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles