Haridus- ja teadusministeerium ei kooskõlasta alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise eelnõu, kuna leiab, et muudatused soodustavad lahja alkoholi tarbimist noorte hulgas.
Haridusministeerium ei kooskõlasta alkoholiaktsiisi eelnõu
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
11. juuni 2014, 18:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusminister Jevgeni Ossinovski märkis rahandusministeeriumile saadetud kirjas, et Eesti peab rakendama meetmeid, et alkohoolsete jookide kättesaadavus noorte hulgas väheneks. Üks võimalus selleks on tema sõnul alkoholi hinna tõstmine, paraku praegu kavandatav muudatus seda eesmärki täielikult ei täida.
«Eelnõuga on planeeritud võrdselt tõsta alkoholi aktsiisimäära nii õlle, veini, siidri, vahetoote kui ka viina puhul. Eelnõu seletuskirjas on toodud välja aktsiisimäära tõstmise mõju erinevate alkohoolsete jookide lõpphindadele. Sellest tuleb selgelt välja, et kuigi aktsiisimäära tõstetakse erinevat liiki alkohoolsete jookide puhul võrdselt, siis lõpphinnale avaldab see vähem mõju lahjemate alkohoolsete jookide puhul. See omakorda soodustab just lahjemate alkohoolsete jookide ostmist noorte poolt. Leiame, et selline lahendus ei vii soovitud eesmärgini vähendada alkohoolsete jookide tarbimist noorte hulgas,» märkis sotsiaaldemokraat Ossinovski.
Tema sõnul on oluline, et aktsiisi tõstmisel ei suureneks vahe kange ja lahja alkoholi maksustamisel veelgi.
Haridusminister lisas, et 25 Euroopa riigi hulgas on Eesti 12-15-aastaste noorte seas lahja alkoholi tarvitamise koguselt esimene ja ka lahjast alkoholist vähemalt kord purju jäänud noorte osakaal on Eestis kõrgeim.
«Juba 2003. aastal oli 16-aastaste seas vähemalt korra elus alkoholi proovinud üle 80%. 2011. aastal 15-16-aastaste seas läbiviidud küsitlus näitas, et alkoholi on tarvitanud 95% noortest ning sealjuures kolmandik on alkoholi proovinud enne 12. eluaastat. Noored joovad peamiselt segujooke ja siidrit või siis kanget alkoholi, järjest on suurenenud nende noorte hulk, kes joovad sageli ja palju. Kaks kolmandikku noori leiab, et lahjad alkohoolsed joogid on kergesti kättesaadavad, mõnevõrra vähem arvatakse seda kangete alkohoolsete jookide kohta – neid peab kergesti kättesaadavaks ligi pool noortest,» kirjutas Ossinovski.