Riigikogu arutas Ansipi kandidatuuri eurovoliniku kohale

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ansip riigikogu ees.
Andrus Ansip riigikogu ees. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Riigikogu arutas täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena reformierakondlasest ekspeaministri Andrus Ansipi kandidatuuri Euroopa Komisjoni voliniku kohale.

Riigikogu Euroopa Liidu komisjoni juht Arto Aas tõi oma kõnes esile, et Eestil pole välja kujunenud ühtset praktikat, kuidas voliniku kandidaat nimetatakse. Sel korral sooviti see riigikogu täiskogu ette tuua, valides vormiks olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, mille lõpus siduva tähtsusega otsust ei langetata. Ka enamikus teistes riikides ei käi voliniku nimetamine parlamendis.

Eesti voliniku nimetamine on valitsuse poliitiline otsus, märkis Aas. Andrus Ansipi näol on tegemist võimeka, kogenud ja tugeva kandidaadiga, lisas ta.

Aas ütles, et korra järgi peaks uue koosseisuga Euroopa Komisjon saama ametisse hiljemalt novembriks, mil praeguse mandaat lõpeb, ent varasematel aegadel on juhtunud tõesti ka seda, et uute liikmete nimetamine on venima jäänud, nii et uus komisjon saab paika alles järgneva aasta algul. Aasa sõnul sõltub protsessi edenemine juba sellest, kuidas läheb juulikuus Euroopa Komisjoni presidendi nimetamine. Kui see jääb venima, tekib oht kogu uue koosseisu nimetamise venimisele.

Peaminister Taavi Rõivas tõi oma kõnes esile, et ei näe Eesti volinikukandidaadina Andrus Ansipile võrdset alternatiivi. Ta avaldas heameelt, et Eesti pikaaegseim peaminister, praegune riigikogu liige ning suure valijatoetusega Euroopa Parlamenti valitud Andrus Ansip nõustus ettepanekuga sellele Eesti ja Euroopa seisukohast väga olulisele ametikohale kandideerima.

«Raske on leida Eestist kandidaati, kes paremini vastaks nõuetele, mida alusleping ette näeb,» ütles peaminister. «Teda tuntakse hästi ja - enamgi veel - hinnatakse kõrgelt.»

Peaminister ütles, et Ansipi varasemad Euroopa Liidu teemalised kõned riigikogu saalis peegeldavad toetust tugevale ja ühendatud Euroopale.

Rõivaselt küsiti, kes saab uueks Euroopa Komisjoni presidendiks. Rõivas ei soovinud ennustada, aga arvas, et väga suure tõenäosusega konservatiivse erakonna esindaja.

Peaminister ütles, et esitas valitsuses eurokomisjoni voliniku kohale vaid Andrus Ansipi kandidatuuri ning alternatiivide arutamiseks polnud põhjust.

Rõivas rõhutas, et komisjoni saadetavatele liikmetele pole võimalust siduvat mandaati kaasa anda, kuna nad ei esinda komisjonis oma riiki, vaid kogu Euroopa Liidu huve. Seda, mis teemadega Ansip eurokomisjonis tegelema hakkaks, pole praegu veel teada, kuna tööülesanded ei ole ette ära jagatud.

Andrus Ansip ütles, et kui tema Euroopa Komisjoni volinikuks saaks, püüab ta hea seista, et komisjoni otsused tugevdaksid Euroopa Liidu sisemist ja välist julgeolekut. Selleks nägi ta ennekõike kolme töösuunda.

«Esimene neist on Euroopa Liidu energiasõltumatuse tagamine. Teiseks, demokraatlike arengusuundade ja heaolu kasvu toetamine meie naabruskonnas. Kolmandaks, majanduse ja ühtse turu tugevdamine. Majanduslik paigaltammumine, tööpuudus ja lootusetus tekitavad kergelt pinnase äärmuslike vaadete levitamiseks. Me ei ole veel kaugeltki kasutanud ära kõiki ühtse turu võimalusi viisil, mis annaksid tugevama tõuke majanduse arenguks ja töökohtade loomiseks,» ütles Ansip. Ta lisas, et digitaalse ühtse turu arendamine on siin esmane. Samuti on oluline piirideülese taristu loomine, mis võimaldaks kasutada ühtse turu potentsiaali ning vabakaubanduslepingute sõlmimine Euroopa Liidu tähtsamate kaubanduspartneritega, selgitas Ansip.

Ansip vastas arutluse käigus arvukatele küsimustele, mida esitasid kõikide fraktsioonide esindajad.

Valitsus toetas ekspeaministri ja riigikogu liikme Andrus Ansipi Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks esitamist 29. mail.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles