OECD avalikustas täna raporti, milles hinnatakse Eesti võimet välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise juhtumeid tuvastada ning menetleda.
OECD: Eesti peab uurima rohkem rahvusvahelisi altkäemaksujuhtumeid
Raportis tuuakse välja, et vaja on teha samme rahvusvaheliste altkäemaksjuhtumite avastamiseks ning tõsta ettevõtjate teadlikkust rahvusvahelise altkäemaksu kuriteo ennetamise alal. Samuti soovitatakse muuta seadusi nii, et välisriigi ametiisikule altkäemaksu andnud ettevõtteid saaks karistada ka siis, kui füüsilisi isikuid ei saa välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise eest vastutusele võtta. Neljandaks tuleb töögrupi hinnangul luua selgus erasektori «vilepuhujate» kaitse osas, et julgustada neid sellistest juhtumitest teavitama.
«Kindlasti tuleb OECD antud soovitusi analüüsida ning mõelda, kuidas neid maksimaalselt rakendada saab.Vaatamata sellele, et rahvusvaheline korruptsioon on meil juba kümmekond aastat kuritegu, pole Eestis menetletud juhtumeid, kus Eesti kodanik või ettevõte oleks altkäemaksu pakkunud või andnud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametiisikule. See tähendab, et meil puudub sellistes küsimustes menetluspraktika,» ütles ühe Eesti esindajana hindamisvisiidil osalenud justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Tanel Kalmet.
Raportis märgitakse ka mitmeid positiivseid näiteid Eesti saavutuste kohta. Näiteks on töögrupp leidnud, et seadusandlust on rahvusvahelise korruptsiooni küsimuses parandatud ning olemas on toimiv raamistik rahapesuga seotud kuritegude avastamiseks. Samuti on aruandes kirjutatud, et Eesti on rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemisel head tööd teinud ning rikkumistele tähelepanu juhtivatele avaliku sektori «vilepuhujatele» pakutakse riigi poolt kaitset. OECD hinnangul aitavad need tegevused altkäemaksu juhtumite avastamisele ning uurimisele kaasa.
Eesti hindamine viidi läbi OECD altkäemaksu alase töögrupi poolt.