Ukraina kriisi tõttu tuleb Euroopa Liidul oma idapartnerluspoliitika ümber mõtestada, ütles president Toomas Hendik Ilves Roomas.
Ilves: strateegilisest partnerlusest Venemaaga ei saa praegu rääkida
13. juuni 2014, 07:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ukraina sõjalise annekteerimisega on Venemaa kõiki nn rahuaja rahvusvahelisi reegleid ja kokkuleppeid rikkunud. Ukraina kriisi tõttu tuleb Euroopa Liidul oma idapartnerluspoliitika ümber mõtestada, tegemist on globaalse julgeoleku küsimusega,» ütles president Toomas Hendrik Ilves Roomas, Euroopa Välissuhete Nõukogu iga-aastase kohtumise raames toimunud paneelis, mis keskendus Euroopa väljakutsetele.
«Venemaal domineeriv anti-läänelik ideoloogia, riikide jagamine omadeks ja võõrasteks kombineerituna rünnakutega demokraatlikele väärtustele nagu sõnavabadus ja vabadus valida elukaaslast sõltumata soost, on väga murettekitav,» märkis president Ilves Euroopa-Venemaa suhete hetkeseisu kommenteerides. Ta pidas oluliseks Ukraina kõrval ka Euroopa Liidu toetust euroopalikkuse tee valinud Gruusia ja Moldova demokraatlikele reformidele.
President Ilves nentis, et Ukraina kriisi puhul tuleb tähelepanu pöörata veel ühele aspektile - võimalikule immigratsiooniprobleemile. «Ukraina piirneb nelja Euroopa Liidu liikmesriigiga. Piiri ületamine on bussisõidu kaugusel. Kui me ei pööra praegu piisavalt jõuliselt tähelepanu Ukraina kriisile, siis võib juhtuda, et peame tulevikus tegelema ka pagulaste või immigratsiooni küsimusega,» lisas Eesti riigipea.
Presidendiga koos debateerisid Rootsi välisminister Carl Bildt, Itaalia endine välisminister Emma Bonino, Suurbritannia peaministri büroo poliitikaülem Jo Johnson, Bundestagi välissuhete esindaja Norbert Röttgen ning Le Monde’i arvamustoimetaja Sylvie Kauffmann.
Arutluse käigus tõdeti, et Euroopa Liit on hetkel silmitsi kolme suure väljakutsega: geopoliitilised väljakutsed ida ja lõuna suunal (Lähis-Ida konflikt, Aasia regionaalse dünaamika muutus ja Hiina mõjuvõimu suurenemine ning Ukraina kriis); majanduskriis eurotsoonis ja euroskeptiliste jõudude mõjuvõimu suurenemine pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Nende muutuste taustal on ühtlasi selge arvamuste lahusus peavooluparteide ja nn uute poliitiliste jõudude vahel.
Mitmete endiste riigijuhtide eestvõttel loodud Euroopa Välissuhete Nõukogu (European Council on Foreign Relations, ECFR) eesmärk on selge ja jõuline Euroopa välispoliitika Euroopa ühishuvide ja väärtuste toetuseks. Nõukogu 50 asutajaliikme seas on endisi presidente, peaministreid, Euroopa Komisjoni volinikke, parlamendiliikmeid ja ministreid Euroopa Liidu liikmesriikidest, teiste seas Martti Ahtisaari, Joschka Fischer, Bronislaw Geremek, Mart Laar, Chris Patten, Domonique Strauss-Kahn. Asutajaliikmete hulka kuulub mitmeid suurmõtlejaid ja kultuuritegelasi, näiteks kirjanik Timothy Garton Ash ning suurinvestor ja filantroop George Soros.
Roomas kohtus president Ilves ka Itaalia endise peaministri Giuliano Amatoga.
Tagasi Eestisse jõuab riigipea täna õhtul.