Tavaline soomlane saaks NATOsse kuulumisest aru, kuna maksudest läheks senisest suurem osa kaitsekulutustesse ja tänavapildis hakkaks silma välismaiseid sõdureid, rääkis Soome riigikaitsekõrgkooli dotsent Arto Nokkala Ilta-Sanomatele antud intervjuus.
Soomlane tahaks alliansilt saada kaitset võimaliku välismaise ohu eest, NATO-liikmesus toimiks aga hirmutajana. «NATO silmis on Soome kaugeks puhvertsooniks Venemaa vastu. NATO põhipiirkond on Kesk-Euroopa, sellele on olulised üleatlandilised suhted.»
Võimalik NATO-liikmesus seaks ohtu Soome suhted idanaabriga. See, kuidas Venemaa käitumine Soome suhtes muutub, pole dotsendi sõnul teada.
Nokkala soovib, et Soomes tehtaks NATO osas laiaulatuslik ja kiretu uuring, kus toodaks välja erinevate variantide eelised ja puudused. Senised tähtsaimad uuringud on pärit aastast 2004 (kaitseministeerium) ja aastast 2007 (välisministeerium). Välispoliitika instituut koostas NATO-raporti aastal 2007.
Soome ametlikku seisukohta saab lugeda valitsusprogrammist. Aastal 2011 kinnitas kuuest erakonnast moodustatud loalitsioon, et Soome ei pürgi NATO liikmeks ega ei valmista enne liikmesuse taotlemist.
Eelmises valitsusprogrammis oli kirjas, et Soome liikmesust ei taotle, kuid sinna oli jäetud sisse võimalus pürgida soovi korral alliansi liikmeks.
Ilta-Sanomat esitas riigikaitsekõrgkooli õppejõule soomlasi põhiküsimusi NATO kohta.
Kui Soome oleks NATO liige, kas soomlased peaks siis minema välismaale sõdima? «Liikmesriik otsustab ise, kuidas ja millistest operatsioonidest ta osa võtab.»
Kas Soome peab lubama oma territooriumile rajada NATO baase või tuua tuumarelvi? «Ei. Soome saab selles osas ise otsustada. Tuumarelva ei või liikmesriigile peale sundida.»
Kui palju läheks NATO-liikmesus Soomele maksma? «NATO liige peab omama sõjaväge. Soome peab suurendama oma kaitsekulutusi ja lisaks osalema NATOga seotud väljaminekutes.»
Mis saab Soome-Vene suhetest? «Venelased on rõhutanud, et Soome piir on nende jaoks probleemitu. Ukraina kriisi ajal pole Venemaa piirile sõdureid juurde toonud. Üks brigaad on Karjala maakitsusel ja teine Petsamos (Petšenga). Kui Soomest saaks NATO liige, siis peab Venemaa kaitseteema uuesti üle vaatama.»
Kuidas muutub soomlaste ajateenistus? «Soome otsustab need asjad ise. Sõjalises väljaõppes kerkib ilmselt esile rahvusvaheline koostöö. Soomlaste jaoks poleks see uus asi. Relvajõud on arendatud välja nii, et need sobiks NATO üksustega kokku.»
Kas NATO-liikmesus hakkas silma ka linnapildis? «Välismaised sõdureid võib hakata silma Soome linnapildis. NATO liikmena võiks Soome võtta vastu näiteks NATO institutsioone ja baase. NATO-l on näiteks Norras oma väljaõppebaas.»
Kui Soomet ähvardatakse, kas allianss tuleb siis appi? «NATO artikkel 5 järgi on nii, et kui ühte NATO maad rünnatakse, siis allianss tuleb appi. Sõltub ilmselt kriisist, kuidas turvagarantiid toimivad. Sellega on seotud ka ebakindlust. Abistamist pole tõelise kriisi tingimustest, kus osapooleks on kauge sihtkoht, testitud. Saab näha, kas allianss muutub kriisi ajal tugevamaks või hakkab see pigem lõhenema.»