Keelenõukogu: poliitreklaam ei tohi saada keelekasutusel eeliseid
1. juuli 2010, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keelenõukogu märgib täna haridusministrile saadetud kirjas, et toetab keeleseaduse eelnõus esitatud seisukohti ega pea vajalikuks teha poliitreklaami keelekasutuse osas võrreldes tavareklaamiga mingeid erandeid.
Keelenõukogu esimees Birute Klaas märgib kirjas, et nõukogu on eelnõus sätestatud poliitreklaami eestikeelsuse nõudeteemat korduvalt käsitlenud, seda näiteks ka «Eesti keele arengukava 2011-2017» ette valmistamisel.
«Oleme seisukohal, et kõikidel Eesti elanikel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, nii nagu see on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvis 44. Teha selle olulise põhiseadusliku põhimõtte osas erandeid poliitilisele agitatsioonile oleks ekslik ning see piiraks eestlaste võimalusi saada valimistega seotud teavet eesti keeles,» kirjutab Klaas.
Näiteid ainult venekeelse poliitreklaami kohta võib tema kinnitusel tuua mitmetelt varasematelt valimistelt ning eestlaste pahameel eestikeelse reklaami puudumise üle on olnud keelenõukogu arvates põhjendatud.
«Tahaksin siinkohal eriliselt toonitada, et haridus- ja teadusministeeriumis ette valmistatud seaduseelnõuga ei keelata ei poliit- ega tavareklaami võõrkeeles, vaid sisuliselt esitatakse nõue, et see peab olema ka eesti keeles. Seega võib kindlale valijate grupile suunatud reklaam olla võõrkeelne, kuid see peab olema kättesaadav ka eesti keeles. Meie arvates on see põhimõte kooskõlas nii põhiseaduse kui ka demokraatlikus ühiskonnas tunnustatud võrdse kohtlemise põhimõtetega,» märgib Klaas.