Jüri Adamsi sõnul tuleks Eestis vähendada erakondadele antava valimiste finantstoetuste üldsummat, mille riigieelarveline maht on praegu tema sõnul 5,4 miljonit eurot aastas.
Endine vastupanuvõitleja Jüri Adams soovib muuta parteide rahastamist
15. juuni 2014, 20:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nii palju raha, nagu riigieelarvest antakse erakondadele Eestis, mis viimased viis-kuus aastat on olnud 5,4 miljonit aastas, on Euroopas ainulaadne,» ütles Adams BNSile. «Kui me võrdleme Eestit Lätiga, siis Lätis on see summa häältearvuga läbi jagatuna umbes 25 korda väiksem.»
Adamsi sõnul on enamikes Euroopa riikides erakondadele mingisugune rahaline toetus on olemas, leidub vaid kaks Euroopa Liidu riiki, kus seda üldse ei ole – Suurbritannia ja Malta.
«On olemas riike, kus on nagu Eestis, et toetusraha antakse parlamendivalimiste tulemuste järgi, sõltuvalt võidetud kohtade arvust. Siis on sellised riigid, kus on kehtestatud hääle hind – nendest kõige tuntum on Saksamaa. Eriti lihtne on Lätis, kus parlamendivalimisel edukaks osutunud erakonnad saavad igal aastal 35 euro senti iga parlamendivalimistel saadud hääle kohta. On ka väga suur grupp riike, kus rahalist toetust antakse valimiskampaaniate läbiviimiseks: erakonnad teevad valimistel kulutusi ja vastavalt riigi seadustele kompenseerib riik edukatele erakondadele kulutused teatud mahus – niimoodi näiteks toimib asi Soomes,» selgitas Adams, kes on praeguse olukorra muutumiseks algatanud kollektiivse pöördumise riigikogu poole, millele kogutakse allkirju.
«Kui sedasorti tekstile kogutakse vähemalt 1000 Eesti kodaniku allkirjad, siis riigikogu on kohustatud selle küsimusega mingil moel tegelema. Pöördumisele allkirjade korjamine on läinud hästi – vähemalt 2000 allkirja on olemas,» märkis Adams ja lisas, et allkirjade korjamine jätkub eeldatavasti kuni sügiseni.
«Ükski erakond ei tohiks saada riigilt rohkem rahalist toetust, kui ta ise suudab endale raha koguda,» seisab kollektiivses pöördumises. «Riigipoolse poliitikategevuse rahalise toetamise praegune süsteem tuleb asendada sellisega, mis koosneks mitmest erinevast toetuseliigist. Üks toetuseliik võiks olla valimiskampaania toetus, mille suurus oleks kõigile valimiskampaanias täispikkade nimekirjade esitajatele võrdse suurusega. Toetuse teine liik võiks olla tegevustoetus, mida erinevalt praegusest süsteemist annaks riik kõigile nii riigikogu kui kohalike omavalitsuste valimistel edukalt esinenud nimekirjadele, kusjuures toetuse suuruse määramise aluseks peab saama valimistel saadud häälte arv.»
«Praegune rahajaotamise süsteem – jaotamine proportsionaalselt riigikogus võidetud kohtade arvuga – kutsuti ellu siis, kui praegustest kuritarvitamistest ei osatud undki näha,» kirjutatakse pöördumise selgitustekstis. «Kui toetust jagatakse riigikogu valimiste tulemuste alusel, siis peaks seda jagama ka kohalike valimiste tulemuste alusel kohalikel valimistel edukalt esinenud valimisliitude, erakondade kohalike nimekirjade ja üksikkandidaatide tegevuse toetamiseks.»«Kui võrrelda riigi toetuse suurust suhteliselt, on Eestis üks riigikogu valimistel antud hääl 12–14 korda kallim kui Saksamaa Bundestagi valimistel antud hääl,» märgitakse selgituses.