Terras: Ukraina kriis Eestit ei üllatanud

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindralmajor Riho Terras.
Kindralmajor Riho Terras. Foto: Mihkel Maripuu

Krimmi sündmused ja Ukraina konflikt polnud Eesti jaoks üllatuseks, kinnitas kindralmajor Riho Terras Soome kaitsejõudude ajalehele Ruotuväki antud intervjuus.

Baltimaad ja Poola on juba pikka aega kinnitanud oma NATO-partneritele, et Venemaa tahab ja on võimeline kasutama relvi poliitiliste eesmärkide saavutamiseks.

«Gruusia sõda oli esimene häirekell. Minu arvates muutis Gruusia sõda kaitsealast mõtlemist NATOs, kuna pärast seda võeti Balti riikide kaitsmise kavandamist tõsisemalt ja me saime oma täpse kaitseplaani.»

Eesti kaitsejõudude ülemjuhataja sõnul muutus NATO Euroopa julgeoleku pärast murelikuks Venemaa Krimmi okupeerimise ja Ukraina sõjalise survestamise tõttu. Alliansi tegutsemisega on kindralmajor rahul. «Lühikese etteteatamisega, kolme päevaga ja 20 tunniga saabusid esimesed lennukid Baltimaade õhujõude toetama.»

«Loomulikult on see poliitiline avaldus, aga teisest küljest, kui üks kompanii on juba kohal, siis teise toomine pole enam nii keeruline. Tähtis on näidata, et alliansi sõdurid tahavad võidelda sinu eest ja on valmis isegi surema koos sinuga,» lisas ta.

Terras usub, et NATO kiire reageerimine on rahustanud maha Eesti elanikkonna, kes Ukraina kriisi tõttu muutusid murelikuks.

Kuigi Eesti on NATO liige, ei saa kogu riigikaitse jätta NATO õlgadele, rõhutas ta. Kindralmajor tõi esile NATO aluslepingu artikli 3, mille järgi peab iga liikmesriik olema valmis ennast ka ise kaitsma.

Terras peab üllatavaks seda, et Krimmi sündmustele sarnast stsenaariumi peetakse uudseteks, kuigi nii käituti juba näiteks Afganistanis. «Esmalt korraldatakse riigipööre ja seejärel kutsutakse abivägesid naaberriigist. Eestis tegutseti 1924. aastal sarnase stsenaariumi järgi nagu Krimmis, kui terroristid võtsid oma kontrolli alla olulised ehitised ja üritasid seejärel haarata võimu.»

Kindralmajori sõnul tuleb terroristidega käituda karmilt. «Eritunnusteta vormiriietes mees, kes hoiab käes automaatrelva, on terrorist. Esimene terrorist tuleb maha lasta, siis teist ei tule.»

Terras rääkis ajalehele, et kõige tähtsamaks relvaks Krimmi-sündmustega sarnanevate ohtude vastu on rahva ühtsus. Eestis on riigikaitsetahte ilminguks vabatahtlikest moodustatud Kaitseliit, mille liikmete arv on Ukraina kriisi ajal märkimisväärselt kasvanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles