Kaja Kallas andis eetikakoodeksi riigikogu juhatusele üle

Kaja Kallas Foto: Toomas Tatar

Riigikogu liikmete eetikakoodeksi töörühma juht Kaja Kallas andis täna üle kahe aasta ette valmistatud eetikakoodeksi eelnõu parlamendi juhatusele üle.

Kallas ütles Postimehele, et töörühm on koodeksiga juba pikalt tööd teinud ja enam see paremaks minna ei saa. «Omast arust tegime kõige parema versiooni eetikakoodeksist. Kui see ei sobi, las siis riigikogu juhatus otsustab, mis sellest edasi saab,» ütles Kallas.

Eetikakoodeksi eelnõu näeb muu hulgas ette, et riigikogu liige võta vastu selliseid ülesandeid ja otsuseid, mis seavad kahtluse alla tema aususe  ja riigi ning rahva huvide teenimise. Riigikogu liige peab koodeksi järgi vältima olukordi, mis võivad kahtluse alla seada tema otsuste erapooletuse ja võivad näida erahuvide teenimisena.

Dokumendis seisab, et riigikogu liige hoidub aktsepteerimast külalislahkust mis tahes vormis ja viisil, mis võib kahtluse alla seada tema aususe, õigluse ja erapooletuse ning põhjustada huvide konflikti ametikohustuste ja erahuvide vahel.

Samuti peab riigikogu liige olema kolleegide, valitsuse liikmete, ametnike ja kaaskodanike suhtes lugupidav, viisakas ja osavõtlik. Koodeks kohustab riigikogu liiget kasutama korrektset eesti keelt ja vältima sobimatut keelekasutust. Ka hoidub riigikogu liige anonüümsetest kommentaaridest.

Riigi vara peab parlamendi liige kasutama säästlikult ja otstarbekalt, vältides raiskamist ja tarbetut kulutamist.

Koodeks sätestab, et riigikogu liige ei lase isiklikel huvidel mõjutada oma tööd. Juhul, kui parlamendisaadikul on seoses menetletava eelnõu või vastuvõetava otsusega huvisid, mis ei ole kajastatud majanduslike huvide deklaratsioonis, kuid mis võivad seada kahtluse alla tema objektiivsuse, siis avaldab ta sellised huvid enne arutelu.

Koodeks kohustab saadikuid osalema riigikogu töös põhjalikult ettevalmistatuna. Ta ei tohi takistada või kahjustada teiste tööd. Koodeksi järgi peavad kõik riigikogu liikmed end pidevalt täiendama ja harima, et olla kõrgetasemeline arutluspartner.

Koodeks kohustab riigikogu liikmeid selgitama oma valikute ja otsuste tagamaid ning ta ei väldi küsimustele vastamist. Välja arvatud juhul kui küsimus puudutab konfidentsiaalset informatsiooni või isiklikku elu. Saadik peab olema riigikogu töö ja oma otsuste ning tegevuse selgitamiseks mõistlikult kättesaadav. Riigikogu liige ei tohi anda lubadusi, mille täitmine ei ole tema pädevuses.

Koodeksi projektis seisab, et riigikogu liige ei võta vastu kingitusi, teeneid ega saa isiklikku kasu, mis ületavad tavapärase viisakuse piirid ning mis on mis tahes viisil seotud talle pandud ülesannete ja kohustustega ning ei ole seotud diplomaatias või rahvusvahelistes suhetes kehtivate üldtunnustatud viisakusnormidega.

Parlamendisaadikul on õigus pöörduda ametieetika küsimustes nõu saamiseks riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni poole. Komisjon arutab ka juhtumeid, kus on tekkinud kahtlus riigikogu liikme käitumise sobivuses ja vastavuses headele tavadele ning käesolevale koodeksile.

Juhul kui korruptsioonivastane erikomisjon leiab, et riigikogu liige on käitunud ebaväärikalt ja kahjustanud avalikke huve ja parlamendi mainet ja ekslikult toiminud riigikogu liige ise tegu ei heasta, on korruptsioonivastasel erikomisjonil õigus teha Riigikogu juhatusele ettepaneku nõuda avalikku vabandust, täiskogu hinnangut teole või fraktsiooni hinnangut teole.

Riigikogu liikme eetikakoodeksi loomiseks on kavas muuta riigikogu liikme staatuse seadust ja kehtestada eetikakoodeks seaduse lisana.

Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon toetas eetikakoodeksi väljatöötamist juba 2012. aasta alguses. Reformierakonda kuuluva Kaja Kallase juhitav töörühm alustas koodeksi väljatöötamisega 2012. aasta suvel.

Eetikakoodeksi väljatöötamisega tegelesid lisaks Kallasele veel praeguseks riigikogust lahkunud Isamaa ja Res Publica Liidu liige Mart Nutt, keskerakondlane Kadri Simson, sotsiaaldemokraat Andres Anvelt ning praeguseks Reformierakonnaga ühinenud Kalle Laanet.