Matemaatikaeksam üllatas õpetajaidki

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Igal aastal kukub 15 protsenti põhikoolilõpetajatest riiklikult koostatud matemaatikaeksamil esimesel katsel läbi.

Pärnu Rääma kooli direktor on hämmingus, miks on tõusnud kära põhikooli matemaatikaeksami üle, sest tema koolis tegid isegi matemaatikatundides mitte kõige terasemad õpilased eksami headele hinnetele.

«Mõned anomaaliad meil siiski olid: mõned muidu matemaatikas viielised said kolme,» ütles eksamitulemusi analüüsinud Rääma kooli direktor Elmo Joa. «Aga need, kellest võis karta, et kukuvad läbi ja peavad järeleksami tegema, said hoopis nelja või lausa viie.»

Möödunud nädalal jõudis meediasse uudis, et Tallinna kunstigümnaasiumis kukkusid pea pooled õpilased matemaatikaeksamil läbi ja samasuguseid juhtumeid oli teisteski koolides.

«Keerulised need ülesanded ei olnud ja kui mõni õpilane hakkama ei saanud, siis pidi seal muu põhjus olema,» lausus Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo. Veelgi enam: ta hindas uute eksamikoostajate eksamit huvitavaks. Ojasoo möönis, et kõik õpetajad ei ole uut õppekava, mis õpilasi rohkem loogiliselt mõtlema peaks panema, ise omaks võtnud ning jätkavad harjumuslikku tuupimist.

Joa sõnul oli matemaatikaeksam koostatud mõtlevale inimesele. «Neil, kes on harjunud tüüpülesandeid lahendama, oli raskem, aga neil, kellel pole väga head matemaatilist nutti, aga funktsionaalne lugemisoskus ja mõtlemisoskus on hea – kelle kirjandid on huvitavad lugeda ning vaidluses pead lausa mõtlema, mida vastata –, tuli eksam paremini välja,» rääkis Joa. «Isegi erivajadustega lapsed, kes on vajanud õpiabi, tegid matemaatikaeksami ära.»

Läänemaa Palivere kooli direktor Tõnis Peikel oli samuti rahul, hoolimata sellest, et kaks õpilast kümnest kukkus ka läbi. «Aga viielisi oli meil isegi rohkem kui kahelisi – kes oli õppinud, sai aru ja tegi eksami ära,» ütles Peikel.  

Tuupimisest ei piisa

Selle aasta eksam lähtus esimest korda uuest, 2011. aastast kehtivast õppekavast, mis Ojasoo sõnul on lihtsam kui see, mille alusel varem õpetati. «Põhikoolimatemaatikast on väljas suurem osa trigonomeetriast, algebravalemitest pidi varem teadma seitset, nüüd vaid kolme,» tõi Ojasoo näiteks, mida põhikooli lõpus vähem nõutakse.

Peamine vahe on Ojasoo sõnul aga selles, et enam ei tuubita nii palju pähe, vaid õpilane peab tõesti asjast aru saama: «Elulisust oli ülesannetes natuke rohkem, aga oli ka täiesti traditsioonilisi ülesandeid.»

Ojasoo tõi näiteks kinoülesande, kus punkti võis teenida mitte matemaatilise arvutuse, vaid sõna otseses mõttes tekstist arusaamise eest. Nimelt oli ülesandes muuhulgas öeldud, et Eesti vaadatuim film oli 2011. aastal «Seenelkäik» ja esimene küsimus, millele tuli vastata, oli lihtsalt, mis oli Eesti vaadatuim film. Ojasoo tõdes, et nii mõnelgi jäi selle küsimuse eest siiski punkt saamata.

Eksameid korraldava SA Innove kommunikatsioonijuhi Anneli Aabi sõnul ei saa enne sügist öelda, kas sel aastal oli läbikukkunuid rohkem kui varem, sest põhikooli lõpueksamitöid alles hakatakse Innoves vaatama. «Välja on valitud kümme protsenti õpilastest, kelle eksamitööd koolid erinevates ainetes meile saadavad, ja nende põhjal teeme üldise analüüsi,» selgitas Aab. «Aga see ei ole koolipõhine. Iga kool teeb oma analüüsi ise.»

Järeleksam on vabatahtlik

Matemaatikaeksamil kukub Innove varasemate analüüside põhjal esimesel katsel läbi keskmiselt 15 protsenti õpilastest, aga andmeid, kui paljud hiljem järeleksami edukalt teevad, üle riigi ei koguta.

Paliveres tegi järeleksami üks kahest läbikukkunust ning sai tunnistusele positiivse hinde. «Tal oli nelja-viie eelmise aasta eksamitöö hulgast valida üks – nagu eksamil eksamipilet,» selgitas direktor Peikel. «Õpetaja ütles, et nii ei saa hiljem öelda, kas järeleksam oli lihtsam või raskem.»

Kuidas kool järeleksami korraldab, on koolijuhi vastutus. Ojasoo sõnul on tavad erinevad. Tallinna Kuristiku koolis, kus Ojasoo möödunud aastal seoses populaarse saatesarjaga «Üheksandikud» matemaatikat õpetas, koostas kahele läbikukkunud õpilasele järeleksami õpetaja, kes ise mullu põhikoolilõpetajatele tunde ei andnud. «Teada oli vaid, et järeleksam tuleb samadel teemadel nagu põhieksam,» meenutas Ojasoo. Mõlema esimesel katsel läbikukkunu puhul võis õpetaja ette arvata, et neil läheb raskeks, aga teisel katsel said mõlemad hea hinde kätte.

Ojasoo teab aga, et järeleksameid on mõnes koolis tehtud ka nii, et õpilasi treenitakse järeleksamiks just nende ülesannetega, mis pärast eksamil tulevad. «Mõeldakse, et paneme kolme ära, aga tunnistusel võib ju olla ka kaks, sellega saab kooli lõpetada – targem on aus olla kui sohiga eksamit teha,» oli Ojasoo veendunud.

Paliveres lõpetasid kaks õpilast põhikooli puudulike hinnetega. «Põhikooli lõputunnistusel võib olla kaks puudulikku hinnet, aga mitte nii, et ühes aines nii aastahinne kui ka eksamihinne,» selgitas Peikel seadusega ette antud korda. Paliveres sai üks õpilane matemaatikas puuduliku aastahinde, teisel jäi puudulikuks eksamihinne. Kohustust järeleksamit teha pole, selleks peab lapsevanem esitama avalduse.
-------------------------------------------

Valik ülesandeid

Vaata lähemalt siit: Loo keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa lahendab ja kommenteerib põhikooli matemaatikaeksami ülesandeid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles