Forbes: 5 head põhjust, miks peaks USA Ukrainale sõjalist abi andma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ukraina omakaitseväelased.
Ukraina omakaitseväelased. Foto: SCANPIX

Forbes'i kaasautor professor Paul Roderick Gregory pani kirja viis põhjust, miks peaks USA andma Venemaa agressiooniga silmitsi seisvale Ukrainale märkimisväärset sõjalist abi - relvastust, mis aitaks Ukraina sõjaväel niinimetatud venemeelsed väed riigist välja lüüa.

Esimene. Ukraina võitleb USA ja ELi lahingut rikka naftariigiga, mille juht Vladimir Putin on rikkunud rahvusvahelisi leppeid ja norme ning tuleb peatada enne, kui ta oma tegevust veelgi laiendab. Ukraina on seda võitlust seni vaid enda mannetute resursside najal pidanud ja saanud tsiviliseeritud riigilt väga vähe tuge.

Ukraina kaotab üha enam elusid, ent USA ja Euroopa jagavad vaid lubadusi sanktsioonide kehtestamisest ja väljendavad ohutust kaugusest, kui mures nad on.

Teine. USA ei pea kartma, et Ukraina sõjaline abistamine pööraks Putini või Venemaa nende vastu. See on juba juhtunud – USA ja NATO on Putini Venemaal juba ammu suurimad vaenlased. Suhete parandamise läbikukkumine on teinud selgeks, et Venemaa lääneriike murekohtades ei abista.

Putini lakkamatu propaganda süüdistab USAd ja Euroopat Ukraina konfliktis. Ta väidab, et USA välisministeerium maksis kinni EuroMaidani protestid, toetas Kiievi üle võtnud neonatsidest ekstremiste ja on saatnud Ukrainasse CIA ning Blackwateri agendid põlevkivivarusid kaitsma.

Ukraina uus president ja tema valitsus on Putini Venemaa jaoks aga Washingtoni ajudeta käpiknukud ning Vene meedia pasundab sellest ööl ja päeval. Sõltumatu Levada Keskuse teatel on Venemaa avalik arvamus USA ja Euroopa suhtes märkimisväärselt halvenenud. Vene meedia kordab välisminister Sergei Lavrovi mantrat, mis väidab, et kõike juhib Washington.

Kolmas. Ukraina küsimuses valitseb haruldane rahvusvaheline konsensus. Venemaa on agressor, Ukraina on agressiooni ohver. Mida Obama veel tahta saaks? Krimmi annekteerimise mõistis ÜRO Ülemnõukogus hukka 100 riiki. ÜRO inimõigusõukogu teatas 15. mail venemeelsete vägede inimõigusrikkumistest nii Krimmis kui Ida-Ukrainas. Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon (OSCE) mõistis hukka relvastatud separatistide ebaseadusliku tegutsemise presidendivalimiste ajal. (OSCE ei saa ilmselt olla rahul ka oma vaatlejate röövimisega Ukrainas). Venemaa teod mõistab hukka ka G7.

Neljas. Putin näeb kõvasti vaeva, et kirjeldada võitlust Ukrainas kui kodusõda ida rõhutud venekeelse elanikonna ja lääne venevastaste ekstremistide vahel. Reaalne kodusõda nõrgendaks tõesti USA sekkumist toetavaid argumente, ent see on kõike muud kui spontaanne kodusõda. See on konstrueeritud diversioonikampaania, mille planeerisid ja viivad läbi Vene väed. See ei ole etniline konflikt ukrainlaste ja venelaste vahel.

Kodusõja Potjomkini küla on kadunud. Ukraina võitleb Vene vägedega, kelle ainus isiklik seos sõja põhjustega on need 300 dollarit, mis neile päevas makstakse. Obama võib olla kindel: võidelda tuleb Vene vägede mitte ukrainlastega.

Viies. Hoolimata ELi ja OSCE intensiivsest lobitööst ei ole diplomaatiline lahendus võimalik. Ainsat elujõulist lahendust – sõjalist – ei saa aga ellu viia Ukraina nõrk armee, mis võitleb Vene professionaalse sõjaväega. Putin ei lepi millegi vähemaga kui föderaliseeritud Ukrainaga, mida ta kontrollib kas siis otseselt või kaudselt. Ukraina ei saa leppida Putini niinimetatud rahu tingimustega, need tähendaks täielikku kapituleerumist.

USA ja Euroopa peavad aru saama, et Putin ei tagane ega saagi seda teha. Poliitilist lahendust ei saa tulla, sest Putin ei taha seda. Tema võidab vägivallast Ukrainas kõige enam – vaadake kas või tema tõusvat populaarsust. Praegustes mõõtmetes vägivald Ukrainas lõppeb ainult siis, kui Ukraina sõjavägi Vene väed välja ajab. Seetõttu nõuab Putin, et Ukraina terroritõrjeoperatsiooni lõppemine on üks rahukõneluste tingimuseks.

Ukraina pole seni veel õnge läinud. Ameerika varustuse abil suudab Ukraina Vene sõdurid neutraliseerida, juhul kui Putin pole nõus riskima täiemõõdulise sõjaga koos kõigi selle tagajärgedega.


Diplomaatilist lahendust ei saa olla juba ka seetõttu, et üht osapoolt ei saa usaldada. Putin on liiga sageli mänginud oma rahusobitaja rolli.


Obama saab aidata Ukrainat varustusega, mis otsustaks võidu ja kaotuse. Verd valaksid rahvusvahelise kogukonna poolt õiglaseks tunnistatud põhjusel sealjuures vaprad ukrainlased, mitte ameeriklased.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles