ERRi juht: Euroopa venekeelsel ühiskanalil ei ole üldse mõtet
18. juuni 2014, 15:24
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa arutab täna Lätis balti kolleegidega, kuidas iga riik saaks hüpoteetiliste venekeelsete kanalite pealt kokku hoida, sest ühisprogrammi loomisel pole tema sõnul mõtet: «seda tuleb Venemaalt ja igalt poolt mujalt paksult.»
Eesti, Läti ja Leedu rahvusringhäälingute juhid räägivad sellest, kui kaugel on iga riigi valitsus otsusest venekeelne telekanal luua ja otsivad telekanalite kulude vähendamiseks võimalusi.
«Koos tehes on võib-olla midagi võimalik odavamalt teha,» ütles Allikmaa Postimehele ja tõi näiteks koos filmide ostmise ja tõlkimise.
Allikmaa sõnul käis üleeuroopalise venekeelse telekanali idee välja europarlamenti kandideerinud Aivar Samost, aga ametlikul tasandil ei ole seda keegi arutanud.
«Ülebaltilisel või suuremal kanalil on väga raske määratleda sihtgruppi,» põhjendas Allikmaa. «Mingi ühisprogramm ei ole mõeldav.»
Siis olekski see nagu Pervõi Baltiiski kanal (PBK ehk tõlkes «Esimene Balti Kanal», Baltimaade venekeelsete elanike seas vaadatuim telekanal)?
Allikmaa: «Just, loome Vtoroi (vene keeles «teine») Baltiiski programmi (naerab). Sellel ei ole üldse mõtet. Mõte on selles, et iga riik loob ise oma kanali, kui selleks sünnib poliitiline otsus. Täna aga ei ole üheski riigis selget poliitilist otsust, et sellist kanalit luua ja rahastada.»
Miks te siis kohtute?
Allikmaa: «Teeme ettevalmistusi, et kui selline otsus sünnib, oleksid olulised asjad läbi räägitud ja saaks kiirelt edasi liikuda.»
Mai keskel tegi kultuuriministeeriumi juures tegutsenud komisjon ettepaneku, et valitsus kaaluks oma telekanali käivitamist avalik-õigusliku ringhäälingu baasil.
Ka soovitas komisjon rahvusringhäälingul kaaluda Narva telestuudio rajamist ning venekeelse kogukonna jaoks interaktiivsete meediaprojektide konkursi algatamist.
Kultuuriministeerium esitab komisjoni ettepanekud riigikantseleile selle nädala jooksul.
Balti avalik-õiguslike ringhäälingute esindajad on Eestis juba kaks korda kohtunud, et sel teemal arutleda. Ka Lätis on olnud varem üks kohtumine.
Kas venekeelse kanali loomist on balti telejuhid üritanud läbi suruda Ukraina kriisist alates?
Allikmaa: «Tegelikult oleme seda teemat arutanud ka varem. Niipea kui mu Läti kolleeg Ivars Belte [Läti avalik-õigusliku telekanali juht] sai ametisse üle poole aasta tagasi, hakkasime sellest rääkima. Läti poole pealt on olnud see initsiatiiv kõige suurem, sest seal elav venekeelne kogukond on kõige rohkearvulisem ja Lätis ei ole ka sellist tugevat venekeelset raadiokanalit nagu meil on Raadio 4. Aga kindlasti andsid Ukraina sündmused sellele täiendava tõuke.»
Ütlesite, et kanal võiks Eesti jaoks maksma minna 6,5 miljonit eurot. See on päris suur summa.
Allikmaa: «See on korraliku täiemahulise kanali eelarve, aga kui paneme kõrvale Pervõi Baltiiski kanali, siis nende eelarve on 25 miljonit.»
Siis on meil väga raske nendega võistelda.
Allikmaa: «On küll.»