Eestlased piidlevad Brüsselis Ansipit

Marian Männi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andrus Ansip Brüsselis.
Andrus Ansip Brüsselis. Foto: SCANPIX

Euroopa Parlamendi saadik Andrus Ansip ütles Postimehele, et eestlased astuvad ta juurde Brüsselis iga päev ja et nüüdsest hakkab ta perekonda isegi rohkem nägema kui peaministrina Tallinnas töötades.

Ansip, kes on praegu Eestis, läheb jaanipäeval Brüsselisse tööle tagasi.

Kas olete omale Brüsselis juba elamise leidnud?

Ma ei ole sellega tõsisemalt tegelema hakanud. Pakkumisi on väga palju. Nende vahel valikuid teha on raske. Eelseisval nädalal lähen mõnda korterit vaatama.

Kuidas Teile Brüsselis meeldib?

Minu jaoks ei ole Brüssel võõras linn. Olen seal üheksa aasta jooksul käinud ülemkogudel ja mitmed kohtumised on toimunud justnimelt Brüsselis. Tunnen end seal hästi, aga see on ju töötegemise koht, mitte mingi eriline lõbu.

Te jääte sinna siiski viieks aastaks elama.

Jah. Tunnen ennast seal hästi. Juba orienteerun ka europarlamendi hoones ja mul ei ole raskusi ruumide ülesleidmisega.

Kas kolite terve perega Brüsselisse?

Sel ajal, kui olen europarlamendi saadik, ei ole küll mitte mingisugust vajadust selleks. Käin nädala sees Brüsselis tööl ja nädalavahetused veedan kodus. Esmaspäeval minnakse ja tüüpiliselt neljapäeva õhtul või reedel tullakse. Selles mõttes ei ole perekonnal suurt vahet, kas olen tööl Tallinnas riigikogus peaministrina või olen Brüsselis. Tartus mind niikuinii ei ole.

Kas naine ei soovinud kaasa tulla?

Mitte siis, kui olen europarlamendi saadik. Kui minust peaks saama Euroopa Komisjoni volinik, siis tuleks naine kindlasti kaasa.

Kas Teil fotosid on Brüsselist?

Ei ole teinud, aga võib-olla mõnel teisel on. (naerab)

Praktiliselt iga päev, kui olen Brüsselis olnud, olen kohanud mitut eestlast, keda olen varem korra või mitte kordagi elus näinud. Nad on kas Brüsselis tööl või siis lihtsalt külastamas. Kui nad mind kõndimas näevad, astutakse ligi ja tahetakse ka pilti teha.

Kas tänaval?

Mu liikumistrajetoorid väga laiad ei olegi. Praegu kõnnin europarlamendist hotelli või mõnda teise kohtumispaika.

Nii et eestlased varitsevad teid seal?

Ei varitse mind keegi. (naerab)

 

Siis räägib Ansip, et on delegatsioonijuhtide koosolekul juba natuke teistsugust atmosfääri tunda saanud.

Ansip: «Siiani on minu Euroopa Liidu nägemus valitsusjuhtide ja –esindajate nõupidamistelt. Nüüd näen seda parlamendi poole pealt.»

Mis teid üllatas?

Eks see võimupiiride jaotumine ja parlamendiliikmete kartus, et liiga palju võimu on koondunud valitsusjuhtide ja riigipeade, või siis Euroopa Komisjoni, kätte. See on mulle natuke uudne. Eks ma olen arvestanud, et sellised tunded võivad parlamendis valitseda, aga ma pole ise selle keskel olnud.

Nüüd olete justkui teisel pool, kuigi Euroopa tasandil muidugi.

Jah. Kuigi kui ma peaministri ametist tagas astusin ja riigikokku läksin, siis nägin riigikogu ka hoopis teisiti kui varasemalt.

Nüüd saate ise valitsusjuhte kiruda!

Seda vajadust mul küll ei ole. Mul ei olnud riigikogu liikmena ka seda vajadust. Vastupidi, nägin seda riigikogu hulga sõbraliku ja konstruktiivsemana, kui sel ajal, kui olin peaminister.

Peaministrina olin põhiliselt opositsiooni salvamiste objektiks ja eks ma ise ka käitusin siis vastavalt. Rollimuutus on aga ilmselt kasulik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles