Paet ELi välisministrite kohtumisel: Ukraina vajab viivitamatut rahuplaani rakendamist
23. juuni 2014, 14:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasel Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Luksemburgis ütles välisminister Urmas Paet, et Ukraina presidendi rahuplaanis sisalduvad olulised põhimõtted olukorra de-eskaleerimiseks.
«President Porošenko tegutsemine rahu ja stabiilsuse saavutamiseks Ukrainas väärib tunnustust, kuid kahjuks on jätkuv vägivald Ida-Ukrainas, igapäevased inimohvrid ja hiljutine Ukraina sõjalennuki allatulistamine 49 inimesega pardal selle eesmärgi saavutamist pärssivad tegevused,» märkis Paet kohtumisel Luksemburgis, millest võttis osa ka Ukraina uus välisminister Pavlo Klimkin, teatas välisministeeriumi pressiesindaja.
«Kui olukord Ida-Ukrainas ei parane, toetab Eesti Euroopa Liidu järgmiste piiravate meetmete rakendamist,» lausus välisminister Paet.
Tänasel kohtumisel otsustasid ministrid keelata Krimmist või Sevastopolist pärit kaupade impordi Euroopa Liidu riikidesse, välja arvatud juhtudel, kui neile kaupadele on antud Ukraina valitsuse garantii.
Paet tõstatas ELi kohtumisel OSCE kinnipeetud vaatlejate, seal hulgas Eesti kodaniku kiire vabastamise vajalikkuse. «ELi välisministrid kutsusid üles ka Venemaad kasutama oma mõju OSCE vaatlejate viivitamatuks vabastamiseks,» lisas ta. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE missiooni jätkumine Ukrainas on Paeti sõnul väga vajalik. «Missioonil olevate isikute julgeolek peab olema võimalikult suures ulatuses tagatud, et nad saaksid oma ülesandeid täita,» rõhutas ta.
Paet lisas, et vaherahu väljakuulutamine Ukrainas on vägivalla lõpetamiseks väga oluline samm. «Kriisist väljumiseks on vajalik aga kogu rahuplaani elluviimine,» märkis ta lisades, et selle eelduseks on Venemaa poolt vaherahu austamine ja toetus rahuplaanis sisalduvale. «Venemaa peab tagama ka piiri kontrolli Ukrainaga ja takistama relvade ebaseaduslikku ülevedu ning tühistama parlamendi otsuse, mis lubab kasutada vägesid Ukrainas,» ütles Eesti välisminister. Paet väljendas kohtumisel muret inimõiguste ja humanitaarolukorra pärast Ida-Ukrainas ja Krimmis. «Vajalik on kõigi osapoolte pingutus tsiviilisikute kaitseks ning humanitaarabiorganisatsioonide ja ennekõike meedikute tegutsemise võimaldamiseks,» rõhutas ta.
Eesti peab Paeti sõnul vajalikuks ka Euroopa Liidu tsiviilmissiooni saatmist Ukrainasse, et aidata kaasa julgeolekusektori reformi läbiviimisele ja politsei ning õigusriikluse tugevdamisele. «On oluline, et ELi välisministrid otsustasid täna selle missiooni käivitada,» lisas ta.
Välisminister Paeti kinnitusel toetab Eesti Euroopa Liidu ja Ukraina assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingu allakirjutamist selle nädala lõpus, mis aitaks kaasa poliitiliste ja majanduslike reformide elluviimisele ning õigusriikluse tugevdamisele. «Samuti on väga oluline lepingu sujuv rakendamine,» ütles Paet, märkides, et Euroopa Liidu ühtsete seisukohtade järjepidevus Ukraina küsimuses on väga tähtis. Eesti toetab Paeti kinnitusel ELi-Ukraina viisalihtsustuse sisseseadmist nii ruttu kui võimalik, et soodustada inimestevahelisi kontakte.