Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna narkotalitusel on laual sadakonna pealtnäha seaduskuuleka noore inimese nimed. Nad ei aima, et saavad veel tänavu kraesse kriminaalasja, sest tellisid endale interneti teel uimasteid koju.
Uimasteid postipakiga tellinuid tabab hiljem üllatuspomm
/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
25. juuni 2014, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks võtame sealt nimekirjast vastavalt oma jõudlusele nimed nüüd ükshaaval ette,» lubab narkotalituse juht Urmet Tambre.
Vale on arusaam, et interneti teel välismaalt väikese koguse marihuaana tellimine pole kuritegu, sest Eestis jookseb kriminaliseerimise määr suure kogusena määratletud seitsme grammi kohalt. Tegelikult on riigipiire ületava uimastikoguse kriminaliseerimise piir imeväike: kurjategijaks saamiseks piisab 0,1 grammistki.
Sama vale on arusaam, et kui interneti teel uimastite tellimine läheb õnneks ja kaupa tollikontrollis üles ei leita, siis oledki puhtalt pääsenud. Tegelikult pead viis aastat sütel elama, sest nii pikk on kuriteo aegumise periood. Tegemist on tiksuva kellapommiga, sest sinu virtuaalne ostutehing on serverites näha.
Niisiis – kui tellisid näiteks kolm aastat tagasi kusagilt foorumist interneti kaudu kanepit ning narkopolitsei selle «netipoe» järgmisel kuul sulgeb ja serverist sinu andmed leiab, võivad sinu uksele koputada Eesti maksu- ja tolliameti uurijad.
Täpselt nii juhtub nende sadakonna inimesega, kelle nimed praegu narkotalituse uurijate laual menetlemist ootavad. Nad ostsid endale interneti teel uimasteid aastatel 2012–2014, proovisid aine postiteenust kasutades Eestisse toimetada ning peavad nüüd Eestis seaduse ees vastutama.
«Üllatuspomm tuleb nende inimeste jaoks muidugi suur,» kinnitab Tambre.
Narkotalituse juhi sõnul ei taju maksu- ja tolliametisse vestlusele kutsutud inimesed alguses, et on teinud midagi keelatut.
«Üldjuhul on nad täiesti korralikud noored inimesed,» räägib ta. «Lõpuks, kui nad hakkavad asja tõsidusest aru saama, lõpeb see vestlus sageli pisaratega – inimese töökoht satub ohtu ning igapäevane elu on häiritud, sest kriminaalkaristus toob kaasa palju kohustusi ja piiranguid.»
Interneti teel uimastite tellimisega seotud juhtumid on maksu- ja tolliameti narkotalituse rutiinne töö. Igal tööpäeval jääb postipakkide sorteerimiskeskuses Tallinnas vahele vähemalt üks uimastisaadetis.
Narkotalitus on koostanud keskmise uimastitellija profiili. Üldjuhul on ta kuni 25-aastane ülikoolis õppiv nooruk, meessoost, pärit korralikust perest ja elab juba iseseisvat elu. Ta peab marihuaanat või kanepit n-ö looduslikuks ja kahjutuks meelemürgiks.
Tambre sõnul on uimastite internetist tellimine otsekui saatanale sõrme andmine. Ühel hetkel võib tekkida kiusatus. Ja sa vajutad kodus arvuti taga tellimusele «Enter»-klahvi. «Kui järgmine päev «tuju» enam ei ole, siis ega inimene ei saa sellest masinavärgist välja,» räägib ta.
Kogu protsess käib vääramatult edasi. Kriminaalne kaubasaadetis jõuab inimeseni igal juhul. Kas otseselt või kaudselt, sinu koduuksele koputavate uurijate näol.
Nii mõnigi kord jõuab inimene enne uimastipaki kättesaamist sooritada viis-kuus tellimust. Ta ei tea, et esimene pakk jäi tollis vahele ja saadeti aine kindlakstegemiseks ekspertiisi. Inimene mõtleb hoopis, et teda on petetud või läks pakk kaduma. Ning ta tellib üha uuesti ja uuesti.